Rio de Janeiro - vastuolude linn

Copacabana rand

Rios on väga kenad rannad - liivased, kena vaatega ja mõnusate lainetega. Rannamõnude hindajatele on see parim koht, seda eriti talvel (juunis), sest siis pole ilm liiga kuum. Nüüd on internet parem ja saan ka rannavideo üles panna (video Copacabana rannast). Suvel on siin 40+ kraadi, on eestlasele liiast (vähemalt minule). Veel on Rios kena loodus, isegi väga kena. Need ümaraks lihvitud kaljurahnud meres ja mandril ning metsased mäed on ikka väga kenad. Metsad ümber Rio on täis erinevaid ronitaimi ja näevad välja väga idüllilised (video metsast ja ojakesest). Nagu näha liikus metsas ka ahvilisi, kes olid heas toitumuses ja vahel ka natuke sõjakad või nad hoopis naeravad? Mida teie arvate? (video ahvidest).

Idülliline mets Rio ümbruses

 

Räägitakse, et ka karnevalid olla Rios toredad, kuid neid ma ei näinud. Küll on pärastlõunal paljudes kohtades elav muusika ja latinorütmid annavad mõnusa meeleolu.

 

See, et Brasiilias ei saa inglise keelega hakkama, on tõsiasi. Isegi hotellis ei oska kogu personal (sh registratuurilauas) inglise keelt. Samas on inimesed väga abivalmid. Kui keegi oskab inglise keelt, siis astub ta kohe ise juurde ja proovib hädalist aidata. Rios tekkis mul tunne, et päev on heade inimeste jaoks ja öö pahalaste jaoks. Ma ei näinud päeval ühtegi halba juhtumit - ei vargust, kaklust ega muid pahategusid. Samas on päeval väljas tohutu hulk politseinikke, kes on väga sõjaväelaste

Politseinukud tänavanurkadel

moodi ja on hambuni relvastatud. Praktiliselt igal suuremal ristmikul oli patrull. Turvamehi samuti kohtas iga hoone juures. Istusin kohvikutes ja jalutasin tänavatel tundide viisi, kuid ei märganud midagi erilist linnapildis. Inimesed, nagu inimesed ikka.

Tavaline telefoninurk Rios

Öösel aga polnud tänavatel näha ühtegi politsinikku, vähemalt mitte minu hotelli piirkonnas ja kell 2 öösel lennujaama sõites. Samas alates kella kümnest hakkasid tänavatel kostma sellised imelikud hääled - vilistamine, jauramine ja muidu röökimine. Vaatasin öösel ka hotelli aknast ja lennujaamasõidu ajal autoaknast välja ning nägin mõlemal juhul liikumas linnas erinevas vanuses meeste punte. Enamasti tumedanahalised (või tegi nahavärvi tumedaks öö?). Ma kohe ei tea, kuidas lahendatakse asi olümpiamängude ajaks. Usun, et see saab olema Rio suurimaks probleemiks.

Täna jõudsin Amazonase äärde Manausse.  Kuna olen viimastel päevadel kohaliku aja järgi öösel ärganud, siis polnud tänahommikune äratus kell 1.30 öösel üldse probleem. Probleemiks oli see, et kui lennujaama jõudsin siis teatas ametnik mulle naeratades, et teie lend Sao Paulosse (kust ma pidin edasi Manauuse sõitma)on tühistatud. Küsisin, et kuidas ma siis Manausse saan, siis tema vastas, et tulgu ma kell 5 tagasi, siis on pagasipesonal kohal. Mina aga ütlesin, et mul pole äraantavat pagasit. Selle peale ta mõtles natuke ja otsis mulle lennu üle Brasil´i Manausse, mis jõudis kohale vaid 10 minutit hiljem kui ma pidin jõudma. Tore. Aitäh talle. Juba eile hakkasin võtma malaariavastaseid tablette ja panin endale peale hulgaliselt putukatõrjevahendit. Siin on sääsed sellised erilised, nad pinisevad mitte pinn-pinn-pinn nagu Eestis, vaid zika-zika-zika :) . Amazonas on olnud ikka üks minu unistustest ja nüüd olen ma kohal. Kraadiklaas näitab 31 kraadi ja taevas on vaid mõned rünkpilved. Homme õhtul kirjutan teile Amazonasest, sest broneerisin päevase laevareisi jõel koos indiaanlaste küla külastamisega. Ootused on kõrgel.



Amazonas (tegelikult Negro jõgi) ja Manaus linnulennult

NB ! Olen unustanud oma piimajoomise tulemuste edastamise. Brasiilia piim on nüüd ka proovitud. Lehmapiim. Maitse täpselt samasugune kui Madagaskaril - ma ei suutnud eristada ühtegi teistsugust omadust. Huvitav kas neil kahel üksteisest nii kaugel asuval riigil on samasugused lehmad ja sama toit?