Ei plaaninud sellest reisist kirjutada, sest see oli vups Pariisi ja vups tagasi reis. Hommikul kell 9 jõudsin kohale ja järgmise päeva õhtul kell 18 lendasin tagasi. Lühike tööalane visiit messile Parasitec 2021, et tutvuda uute võimalustega majavammi, muude majaseente ja puitu kahjustavate putukate tõrjeks. Messiga jäin rahule ... sain hulga mõtteid, kontakte ja messimelu. Kohal olid üle maailma suurimad tarnijad. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Mess toimus Pariisi äärelinnas Parc de la Villette piirkonnas. Kuna lennujaam on samuti Pariisi kirdeosas, siis broneerisin hotelli messikeskuse lähedale. Sõitsin rongi ja metrooga lennuväljalt otse messikeskusse. Kesklinnas olen varemgi korduvalt käinud ... Lauvre, Eiffeli torn, Notre-Dame katedraal ja muud vaatamisväärsused ammu nähtud ... ja nüüd ei jäänud selleks aega. Pärast messi otsustasin jalutada hotelli, sest vahemaa oli vaid pisut alla kahe kilomeetri. Kuid need kilomeetrid kujunesid täielikuks šokiteraapiaks.
Juba messikeskusest kõrval olid tänavaääred täis roojatud ja seda otseses mõttes. Lisaks prahile oli näha kollaseid lompe ja niresid seinte ääres, mis koerte jaoks olid liiga suured ning imelikke hunnikuidki oli palju. Loomulikult polnud õhk sellises piirkonnas eriti meeldiv. Kui aga edasi läksin, siis jõudsin parkide alasse ja selle asemel, et näha rohelust ning vaikust nautivaid pariislasi, oli seal kõik kaetud telkide, kilede, kottide ja ... migrantidega. Neid oli seal tuhandeid. Alguses ma proovisin vaikselt edasi minna ja mitte tähelepanu pöörata, kuid siis sai blogija minus võitu ja otsustasin filmida ja pildistada. Seda enam, et olin teisel pool teed. Kuid see polnud õige mõte... kohe kui olin saanud esimesed kaadrid kiiresti jäädvustada, nägin ühte tumedanahalist üle tee enda poole tõttamas. Panin kaamera taskusse ja sammusin kiirel sammul edasi, kuid samas nägin juba teist natuke vähem tumeda nahaga tegelast endale teiselt poolt vastu tulemas, ise kätega vehkides ja midagi seletades. Vaatasin taha ja sealt lähenes see tumedama nahaga sell. Olin kahe tule vahel, kui mitte arvestada sadasid silmapaare, kes mind üle tee juba jälgisid. Asi oli kriitiline.
Mind on märgatud |
Mõlemad mehed jõudsin samal ajal minu juurde ja seletasid midagi võõramaa keeles... mis sarnanes kõlalt prantsuse keelele .. kuid mul polnud vahet, ainus sõna, mis ma aru sain oli "video". Proovisin neile vastata inglise keeles, et ma ei saa jutust aru. Kuid mehel läksid seda enam hoogu. Nägin, et üle tee olid mitmed tumedanahalised veel püsti tõusnud ja jälgisid meid. Peas liikusid erinevad variandid, mis edasi juhtub ... 1. saan lihtsalt paar toud ja asjad jäävad alles; 2. mehed krabavad koti ja jooksevad üle tänava kaitsvasse kogukonda tagasi 3. mehed teevad mulle kambaka, võtavad rahakoti, arvuti ja videokaamera ja lasevad jalga ...... Kuid siis hakkasin eristama ühe mehe jutus mingeid inglisekeele sarnaseid väljeneid ... "pei me moni" ... ja tekkis lootus, et pääsen kergemalt. Kui aga sain aru ka sõnast "tventi euros", siis hakkas meel rahunema. Julgesin välja võtta rahakoti ja andsin mehele 20 eurose ... kuid siiski ei piirdunud asi sellega, raha saanud mees nõudis, et ma ka teisele 20 eurot annaksin. Rahu huvides andsin ka talle 20 eurose ja ... mehed läksid rõõmsalt rahaga lehvitades teiste juurde üle tee. Mina aga vaatasin, kuidas minema sain, sest märkasin rahvamassides elavnemist ja liikumisi. Õnneks tuli foori tagant samal hetkel autode vool ja ma sain sellest piirkonnast välja.
Hotell juba paistis ja ma lootsin, et olen pääsenud. Kuid ei, üks eriti nahaalne, eriti tumeda nahaga ja eriti alkoholilõhnadega mees jõudis mulle järele ja kordas ise nagu leierkast "kiiv me mai mani". Kuna olin juba hotelli juures, siis vastasin talle sulaselges eesti keeles, et ei anna ma sulle midagi ja üldse mine minema. Mees kõndis mulle veel sadakond meetrit järele, kuid sai siis aru, et raha ei tule ja ... jäi minust maha. Hotellis võtsin higiseks tõmbunus pluusi seljast ja viskasin rahustuseks voodile selili. Üle noatera läks ...
Migrantide "elamud" pinkide taga |
Kuid kas ainult Prantsusmaa ... ma usun, et mitte ainult ... põgenike, või õigemini paremat elu otsijate, laviinid on vallutanud Euroopa demokraatlikud heaoluriigid. Mulle tundub, et kriis on alles algusfaasis, sest kuuldes olukorda Valgevene-Poola piiril ning lugedes uutest ja uutest sisserändajatest, on hullem alles ees. Ja varsti on see ka Eesti probleem ... kui mitte juba.
Pariisi Charles de Gauelle lennujaam terminal 2B |
Vot sellised elamused ...