Pekingi kaudu Lhasasse
|
Tiibeti platoo |
Sõidan Tallinnast Tartu poole ja avaldan täna esimese osa oma Tiibeti reisist.
Kui aastal 2012 jäi Tiibeti reis ootamatutel põhjustel poolikuks, sest Hiina pani Tiibeti piirid kinni, siis nüüd olen väga lähedal sellele, et seal ikka ära käia.
Kui aga algusest alata, siis hetkel olen Pekingis ehk Beijing´is, nagu nüüd moodsalt seda linna nimetatakse. Saabusime laupäeval ning Tiibeti rongile läheme esmaspäeval, seega saame mõned päevad siin ringi vaadata. Kuna olen juba korra Pekingis käinud, siis seekord keskendusin äärelinna eluga tutvumisele. Ka hotell oli kümmekond kilomeetrit kesklinnast. Täiesti huvitav oli vaadata, kuidas olid eraldi kehvemad tänavad, keskklassi tänavad ja pisut jõukamad tänavad. Ju neid päris rikkaid ei näinudki.
Esimene ost oli loomulikult vesi, sest temperatuur on siin 36-37 kraadi ja päike kõrvetab mis kole. Järgmisena ostsin uued päikeseprillid, sest vanadel lahkus sang teadmata suunas ning seejärel saab juba meelelahutusele mõelda. Meelelahutust oli ka rohkelt, käisime
pelmeene tegemas ja teed joomas ja hieroglüüfe kirjutamas. Eesti on väga kena kirjutada hiina keeles.
|
Eesti hiina keeles |
Oli täiesti kohustuslik programm välismaalasele, natuke tüütav, kuid talutav. Eriti huvitav oli
jalgrattakärudega sõitmine keskklassi tänavatel. Sellest tegin mõned videod ka. Tuletemplis oli ka huvitav, seal olid kuldsed puud. Vaadake seda foto
(ca 17 eurot). Väga hästi mudis…
|
kuldne puu |
ja arvake ära, kuidas puu saab selline olla … Mida ma veel Pekingis tähele panin – kõikjal jälgisid meid kaamerad, neid oli nii postide küljes, majade katustel kui ka autodel. Kui ringikäimine ära tüütas, siis sai iga nurga peal lasta ennast erinevatest kohtadest mudida. Minul masseeriti jalgu nelikümmend minutit 128 juääni eest
Esimesel õhtul käisime jõukamate
rajoonis õhtust söömas. Oli selline hotpot tüüpi koht. Loomulikult ei osanud
seal keegi sõnagi inglise keelt, meie rääkisime eesti keeles ja nemad hiina
keeles.
|
Hotpot |
Eks me siis proovisime sõnaraamatust sõnu näidata ja kehakeelega mõista
anda, mida me tahame. Kõige efektiivsem oli näidata, mida teised söövad ja siis
endale, et seda tooge mulle ka. Laul oli pliit, kuhu pandi pott leemekesega ja
siis sinna sisse sai panna toorest liha, seeni, aed- ja juurvilja. Kui leemeke
oli pisut keenud, siis õngitsesime sealt toitu välja ja sõime. Väga maitsev oli
… meenutades Maitsva Tartu söögihetki paneks julgelt viis punkti. Huvitav oli
ka see, et joogiks küsisime vett ja toodi … sooja vett. Mitte kuuma, vaid
sooja. Ja see soe vesi kustutas teravate kastmete tulisust ja ka janu oli
läinud. Proovige ka… algul on harjumatu, kuid hea. Ja interjöör ning teenindus
oli äärmiselt meeldiv. Teisel õhtul sai mindud keskklassi pubisarnasesse
söögikohta, kus ukse ees oli suur vähk ja sees pakuti ka vähki erinevates
kastmetes. Selles söögikohas oli keelega veel hullem. Lõppes asi sellega, et
nad helistasid kellelegi, kes oskas pisut inglise keelt ja siis meie rääkisime
talle mida soovime ja tema rääkis teenindajatele. Kui esimesel korral ei
õnnestunud, siis kolmandal saime midagi tellitud. Võtsime siis kaks potitäit
vähki ja ohtralt jooke (mõned vett ja mõned õlut). Vähkide söömiseks olid
kunstliku seemendamise kinnaste sarnased kindad, kuid saime vähkidest
liharaasukese kätte küll. Lisaks veel pisut kanavarrast ja loomalihavarrast.
Toodi ka mingeid juurikaid, ube, arbuusi ja lõpuks mingi äärmiselt hästi
praetud saia. Ega kõhtu täis ei saanud, kuid elamus missugune.
Internett on Pekingis huvitav,
Facebooki ei lase, bloger.com ei lase, Google on blokeeritud, kuid samas saab
linnas jäätist osta mobiilimaksega. Mobiilimaksel pildistad QR koodi, sellega
läheb telefoniinternett otsemaksesse ja pärast näitad müüjale ekraanilt makset
ning ongi korras. Nojah, minul seda äppi polnud, kuid kohalik Tony tegi makse
nigu nipsti.
Üks huvitav koht oli veel, mida
külastasime. Hiina Rahvusteater, mida rahvas kutsus hellitavalt pärliks. Meie
külastuse ajal pesid mehed katusel parajasti kuplit – ei turvavarustust ega
julgestust. Aga teataer ise oli suursugune. Pärli
ümber vesi ning sissepääs läks vee alt läbi. Valmis 2007, kohti suures saalis
ca 2500 ja väikestes veel teine samapalju kokku. Kahjuks hetkel etendusi
polnud, käisime proovi vaatamas ja saime saalist ülevaate.
|
mehed katusel |
Nüüd
kirjutan edasi, vahepeal pole internetiühendust saanud ja seetõttu ei saa
postitust ära saata. Interneti võimalus tekib Lhasas, kus hotellis peaks olema
ühendus. Istume juba teist päeva rongis ja sõidame Lhasa poole. Kokku peaksime
läbima rongiga üle 4000 kilomeetri. Marsuut on Peking – Xining, kus on
ümberistumine – Lhasa. Kusjuures juba mõnedsajad kilomeetrid Pekingist
hakkasime tasakesi tõusma kõrgemale. Xiningis olime juba kahe kilomeetri peal
merepinnast. Xiningis oli väga üllatava näha moslemi usku hiinlasi, keda seal
oli hulgim. Valget inimest seal näha polnud ja meid vaadati ja pildistati ja
sooviti koos pildistada … nagu loomaaias, kus meie olime need, keda vaatama
tuldi. Just-just, päris tuldi juurde ja filmiti üles.
Nüüd
oleme juba pool päeva sõitnud kolme kilomeetri kõrgusel platool. Kohati oleme
tõusnud 3300 peale ja siis jälle langenud 2800 peale, kuid platool oleme kogu
aeg. See on Tiibeti platoo. Nii huvitav on vaadata, et kolme-nelja kilomeetri
kõrgusel on täiesti sile maa, kus voolavad jõed ja laiuvad järved ning nii
kaugele kui silm ulatub on tasane. Tulevad meelde preeriad Ameerika lääneosas,
ainuke vahe on, et siin on need tasandikud nii kõrgel. Platoo keskmiseks
kõrguseks on 4000 m merepinnast. Põhiline tegevus sellel platool on
karjakasvatus
. Xiningis müüdi juba imehead kuivatatud jakiliha, mis oli platool
söönud jakkidest tehtud, väga maitsev muideks. Lisaks veel hulgaliselt lambaid
ja mõned lehmad ning hobused ka sekka.
Jõudsime
Lhasasse, kõrgus merepinnast 3600-3700 m. Kõige kõrgemaks punktiks raudteel Xiningi
ja Lhasa vahel oli 27.juunil kell 5.56 kõrgus 4989 meetrit merepinnast. Vaatame, kas saame veel kõrgemale või see jääbki
maksimumiks. Hotell Lhasas on suurejooneline. Palju kulda-karda ja väga hea
teenindus.
Edasi postitan aga juba paari päeva jooksul