Sünnipäev Islandil

      Pole ju saladus, et mulle ei meeldi sünnipäeva tähistada süldipeo ja arvukate külastajatega. Viimati tegin ma seda oma 40 aasta juubelil, kui korraldasin siilipeo ... jajah, stiilipeo siilipeo. Aga 50 aasta juubelil olin juba reisil ... ja tähistasin oma sünnipäeva nautides üksi Copacabana rannamõnusid Rio de Janeiro´s. Kindlasti olen ka 60-ndal juubelil kusagil, kuid nende kümnendate juubelite vahel võib ju ka mõne mõnusa sutsaka teha. Nii ma siis pidasingi endaga plaani ja otsustasin selle aasta sünnipäeva veeta Reykjavikis. Suts sinna ja suts tagasi ... 14.juuni sinna ja 16.juuni tagasi. Rohkemaks pole aega, sest 13 on mul üks raadiointervjuu ja 17 poja lõpupidu. Seega lühike aeg ... kuid kui hästi planeerida, siis võib sellest mõnusa sünnipäeva endale korraldada.

        Lennupiletid sain kiirelt Estravelist, sellega probleemi polnud. Võtsin need kuu aega ette, et poleks liiga kõrge hind. Finnair tegi ka parajasti kampaaniat ... nii et sain soodsalt. Järgmisena tuli leida mõnusaim tegevus sünnipäevaks. Ja siin tuli mulle meelde loodusliku kuumavee bassein Slovakkias, kus oli tõsiselt mõnus. Nii ma otsisingi Islandi looduslikke SPA´sid Reykjaviki ümbruses ja silma hakkas Sky Lagoon ... võtsin sinna päevapaketi, selle kõige vingema ... kõik hinnas. Maksis 16 490 ISK ... ehk pisut üle saja euro. Loodan, et see on seda väärt. Kuna jõuan kohale 14-ndal varahommikul ehk päev enne sünnipäeva päeva, siis leidsin Arctic Adventures pakutava päevase ringreisi paketi. Kusjuures väga meeldiv teenindus Arctic Adventures poolt ... kirjutasin sinna, et tahaks sellel kuupäeva midagi teha ja jõuan umbes kümneks Reykjaviki ja nemad vastasid viisakalt koos viie võimaliku paketi pakkumisega... vaatamata sellele, et ma soovisin paketti ühele, mitte grupile. Kaks hobuse seljas reisi jätsin kohe välja, siis praakisin välja vaalavaatamise, kuna pole kindel kas vaalasid näeb ja viimasena loobusin puffinite vaatamisest, sest need on küll väga huvitavad linnud, kuid see reis oli paadiga ja vaid tunnike. Ringreis, mille valisin, oli aga tervelt kuus tundi mööda saart... võibolla näeb isegi puffineid selle ringreisi ajal. Ööbimiseks võtsin lihtsa külaliskorteri. Sinna lähen ju ainult magama... Vot nii ja olidki plaanid tehtud ... nüüd jään ootama reisi algust. Edasi kirjutan juba Reykjavikis.

        No nii. Sõit läks nagu ikka ... hommikul hirmvara üles, enne viit olin lennujaamas ja läbisin nõuetekohased protseduurid. Näiteks sain teada, et minu Ufaast ostetud mokasiinidel on metalli sees ... hakkas piuksuma, kui turvaväravast läbi läksin ja pidin siis sokkides läbi värava minema. Tallinna - Vantaa lennuk oli paras kits, propelleritega ja ebamugavate istmetega, kuid selle kakskümmend minutit võis ju ka ära kannatada. Kuid õige pisukese ootamise järel sain Reykjaviki lennukile ja sellel oli istekoht super. Avariiukse juures, ees istet polnud ja sain jalgu sirutada palju tahtsin ning ka kõrvale ei istunud kedagi. Sain laiutada ja lösutada nagu kuninga kass. Uni tuli ruttu ja pisut üle kolmetunnine lend tundus hetkena. Ja olingi Islandil, Keflaviki lennujaamas. Sealt viis lennujaamabuss umbes 35 euro eest linna. Siinkohal oleks hea Islandi rahaühikutest rääkida - kasutusel on Islandi kroon, ühe euro eest saab umbes 140 krooni. Võtsin automaadist välja 10000 krooni ja koos teenustasuga läks arvelt maha 72 eurot. Hiljem loomulikult selgus, et Islandil pole sularaha vajagi. Kõikjal sai maksta kaardiga või telefoniga.

        Esimene vaade Islandile oli trööstitu. Igav lage kiviväli. Nii kaugele kui silm ulatas ei ühtegi puud ega põõsast. Tasane kivine maa. Ja nii umbes viiskümmend kilomeetrit. Alles Reykjaviki linna juures ilmusid esimesed puud, needki enamast istutatud ja hoonete ümbruses. Väga ootamatu. Eeldasin ilusaid mägedevaateid. Kuid Reykjaviki jõudes oligi taamal kumavaid mägesid näha. Ilm oli vihmane ja jahe, 11 kraadi. Miski ei viidanud mõnusale olemisele. Õnneks pakuti bussijaamas mõnusat pitsat ja selle juurde erinevaid karastusjooke. Sain kõhu täis ja tujugi läks paremaks. Nüüd siis istun ja ootan oma reisifirma bussi ... sest just siit pean kell 12 bussile peale saama. Vaja veel taksopeatus üles otsida, kuid usun, et see pole raske, sest peabussijaam, nagu nad ise nimetasid, on Tartu bussijaamastki väiksem ja kandilisem. 

        Võin julgelt öelda, et Island algab Reykjavikist välja sõites. Äkitselt oli kõike ... ilusaid mägesid, vapustavaid jõgesid ja koski, ilusaid loodusvaateid ... kõike, mida ma siia otsima tulin. Ainult puid ikka polnud. Sõitsin esimesel päeval mööda saart sadu kilomeetreid, kuid nägin vaid üksikuid kiduraid metsatukki. Mis sa hing tahadki, kui maa on kaetud vulkaaniliste kivide ja tuhaga. Ei kasva seal ei metsad ega saa rajada põldu. Vaid üksikutes Kesk-Islandi väljadel olid talunikud hirmsat vaeva nähes maad harima hakanud. Island on ju vulkaanide ja maavärinate ala, kogu maapind viitab sellele. Põhjuseks on kaks suurt laama, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad,  mis just selles piirkonnas kokku saavad ja liikudes seismoloogilisi probleeme tekitavad. Väga eriline. 

        Mäed olidki kõik tumeda vulkaanilise kivimi kuhilad, kus külgedel siin-seal paiskusid taeva poole auru- ja kuumaveejoad. Geisreid võis kohata mitmel pool, kuid eriti atraktiivne oli Stokkur ... geiser, mis purskas iga 8-10 minuti tagant välja tohutu vee ja aurupilve, mõni kõrgem, mõni madalam. Üks eriti kõrge purse kohutas vaatama tulnud inimesi nii kõvasti, et enamus astus paar sammu tagasi ... ja üks neist otse mulle varbale. Puhh, valus oli. Kuid selliseid väikseid pulbitsevaid vee ja muda mullivanne oli paljudes kohtades. Suuremate juures käisid turistid, kuid väiksemad pulbitsesid niisama, oma rõõmuks. Vesi, mis sealt välja tuli, lõhnas tugevasti väävli järele ja ojakesed, mis moodustusid, olid väga värvilised.

        Laamade liikumised moodustasid kõrgeid astmeid, millelt langesid mühinal alla sinna jõudnud jõed ja ojad. Jugasid, kärestikke ja koski oli igal sammul näha. Suuremaid ja väiksemaid kõrgeid ja madalaid ... igale maitsele. Huvitav oli ka näha, kuidas jõed ja ojad äkitselt tekkisid ja siis eikuhugi kadusid. Tohutud praod ja lõhed neelasid jõgesid ning andsid neid taas päevavalgele. Käisin ka ühe eriti mitmeastmelise kose juures, kus oli ka mitmeid tohutuid jugasid. Nimeks oli sellele pandud Gullfoss. Superilus ja võimas vaatepilt. Meelde tulid Horvaatia kosed, kuid see oli võimsam. Ja minu arust isegi ilusam kui Niagaara juga. Väga võimas oli vaadata ja kuulata joa langemist astangult alla sügavusse. Tohutuid pritsmepilvi laiali paisates. Tegin ka video, kuid see pole pooltki nii eriline kui mühinat kuulates, vee langeist vaadates ja selles piisasajus seistes. Väga võimas tunne. Sinna võis jäädagi seisma ja nautima, kuid riided hakkasid läbi ligunema ... ma olin jätnud oma veekindla jope bussi ... väga rumal minust.

        Mulle meeldisid Islandi lääneosa mäed ja kivitasandikud. Tohutu värvilised, kidura taimestiku ja samblaga kaetud. Tõsine kiviktaimla huviliste paradiis. Mäed ise olid kas tohututest kivirahnudest koosnevad või siis täielikult peene tuha ja kiviklibuga kaetud. Oleks tahtnud sinna minna ronima, kuid ei tohi, sest pind, millel kasvavad taimed, on nii õhuke, et iga käimine kahjustab seda. Kui aga kõik turistid hakkaks mööda neid tallama, siis ei jääks enam midagi järele. 

        Vot selline sünnipäevaeelne päev oli.  Väga aktiivne. Õhtuks olin ikka väga väsinud ... varajane tõusmine, lennukis tukkumine, päev läbi ringi uitamine ja tohutud emotsioonid tegid oma töö. Lisaks veel ajavahe kolm tundi. Kui majutuskohta jõudsin, olin omadega ikka täitsa läbi. Ja loomulikult meenus, et olin hommikul pitsat söönud ja pärast seda ... ei midagi. Õnneks oli kohe stuudiokorteri kõrval toidupood ja sain sealt endale mõnusa õhtusöögi. Kusjuures ... ma ostsin lambasteiki. Karbi peale oli nii kirjutatud... eesti keeles. Ja karbis oligi maitsev lambaliha. Ei saa öelda, et just restoraniprae vääriline, kuid väga pehme ja maitsekas. Pärast õhtusööki tuli hea uni. Kell oli kohaliku aja järgi üheksa, meie aja järgi südaöö. Selle lõigu kirjutasin aga oma sünnipäeva hommikul, kui olin mõnusalt välja puhanud ja ootasin hetke, mil lähen Sky Laguna´sse nautima. Kuid sellest siis hiljem ...

        

    Sünnipäeva päev oli väga ilus. Kõigepealt oli oluline, et ilm oli Islandi kohta harukordne. Ei sadanud ja sooja oli koguni 15 kraadi. Lisaks õnnestusid kõik planeeritud tegevused ja natuke tuli veel juurdegi. Kõigepealt Sky Laguna. Kuna aega oli ja ilm oli ilus, siis jalutasin sinna mööda äärelinna tänavaid ja kaldapealset. Kõigepealt jõudsin väga moodsa ja kenas kohas asuva kiriku juurde. Tee kiriku juurde oli nagu otsetee taeva väravasse, sest kirik oli künkal ja nägi välja nagu värav. Ma siiski läksin väikse kaarega sellest väravast mööda. Aga vaated sealt ... oh kui ilusad. See oli Borgarholt´i kirik ... nagu ma selle taga olevalt sildilt lugesin.

    Edasi jalutasin mööda kaldapealset Laguna poole. Teisel pool lahte paistis Reykjaviki kesklinn. Kusjuures ei saanudki ma aru, kas see koht oli linnas sees või oli Kopavogur eraldi linn. Ilus oli sellele vaatamata. Millised vaated. Selles piirkonnas käis vilgas elamute ehitus. Ju siis laieneb Reykjavik kiirelt. Mina ei tahaks küll Kristi moodi kohvreid pakkida ja Reykjaviki elama sõita. Külastada on ilus, kuid vulkaanipursked, maavärinad ja külm talv eriti ei tõmba. Kuid eks maitsed olegi erinevad.

        Kella kümneks jõudsin Sky Lagunasse. Saba oli päris pikk, kuid teenindajaid oli ka piisavalt ja kümne minutiga olin sees. Mulle anti privaatne riietuskabiin koos käterättide, dušši ja lukustatava asjade kapiga. Seinalt lugesin, mida tegema hakkan. 1. Kõigepealt kuumas vees üles soojeneda. 2. Siis külmas basseinis maha jahutada 3. Järgmiseks kuumas saunas välja higistada. 4. Pärast sauna külma ududušši all end värskendada 5. Keha õli-soolalahusega sisse määrida 6. Kuumas aurusaunas veel higistada 7. Dušši all üle lopitada ja tagasi Lagooni. Vot selline oli seitsme-etapiline lõõgastuskuur Sky Lagunas. Kuid ma ei kiirusatnud seda kohe läbima. Veetsin pikalt aega kuumaveebasseinis. Eriti meeldis mulle kividelt joana langev kuumaveevool, mille all käisin ikka ja jälle.

        Kuna oli ju sünnipäev, siis lubasin endale ka päris mitu eriti head mokteili. Rabarberi. Jääga. Juua kuuma vee sees mokteili ja vaadata ilusaid vaateid oli sünnipäeva vääriline. Pojalt laenatud veekindel fotoaparaat kulus siin marjaks ära. Polnud mingit muret fotode ja videote jäädvustamisel. Õhk oli hommikul umbes 11 kraadi ja vesi 35-40 kraadi. Kõik ümberringi auras, jalgadel oli kuum ja peal jahe. Kuid eks kuum dušš või siis aeg-ajalt pea fööniga kuivatamine privaatses kabiinis aitasid külmetuse vastu. Sly Laguna sai nime vee ja taeva ühildumiselt ... nagu fotolt näha. 

    

    Saun oli minu jaoks natuke vähe kuum ... nii 60-70 kraadi, kuid samas oli see ka hea, sest seal sai istuda ja nautida taas läbi läbipaistva klaasi ilusaid vaateid. Jälle polnud kiiret. Vahel käisin külmaveebasseinis ja siis tagasi peaaegu kuuma sauna. Hommikul oli rahvast ka mõnusalt vähe, kuid mida aeg edasi, seda tihedamaks läks saunalaval viibimine. Kusjuures oli ju saun eripakett, sinna igaüks ei saanud. Pärast sauna sai korraks külma ududušši all olla ja siis end õli-soolaga sisse määrida. Minu kopsakas keha vajas kohe kahte kausitäit võiet ja kahjuks selg jäigi sisse määrimata ... mitte küll võide vähesuse pärast vaid seljamäärija puudumise tõttu. See on üksinda reisides puuduseks ... keegi ei määri ega pese selga. 

    Edasi aurusauna. See mulle meeldis. Piisavalt kuum ja korralikult auru. Kahjuks ei saanud seal fotosid jäädvustada, sest kõik oli udune. Ja ehk pole vist väga kombekas ka igal pool klõpsutada ... vaatamata sellele, et see oli lubatud. Aga nii hea on mälestuseks selliseid klõpse teha. Pärast aurusauna tagasi suurde kuuma basseini ... keha oli mõnusalt õline ja pehme. Kahjuks sai selle protseduuride rea vaid korra läbida, kuid ega vist rohkem poleks tahtnudki. Käisin veel kuumaveebasseinis kose all end loputamas ja vedelesin veel ... kuid ega rohkem polnudki isu seal olla. Neli tundi oli märkamatult möödunud. Kõik. Otsustasin, teen veel midagi. Tasusin oma arved ... mille puhul selgus, et see imehea moktail maksis oma üheksa eurot. Ja suundusin oma privaatkabiini, kus sai korralikult dušši all end pesta, kuivatada ja siis riidesse panna. Aga jäin rahule. Oli mõnus ja eriline hommikupoolik.

        Viisin oma märjad ujumisriided stuudiokorterisse kuivama ja surfasin korra internetis, et valida järgmine tegevus. Selleks oli vaalade liikumise jälgimine. Esmalt leidsin hilisõhtuse pakkumise, mis algas alles pool üheksa (meie kella järgi pool kaksteist) ... pole viga, sest Islandil on sellel ajal piisavalt valge, kuid siiski otsisin edasi ja ... oligi ... kell 17 väljumine sadamast. Broneerisin sinna endale koha. Kuna kell oli veel vähe, siis sõitsin kohaliku linnaliiniga kesklinna ja otsisin endale mõnusa koha, kus lõunatada. Ja loomulikult ka leidsin. Lambakarree, mille tellisin, oli supernauditav ... nii pehme, mahlane, maitsekas ja .... oi-oi ... sülg tuleb taas suhu. Soovitan soojalt kõikidel Islandi külastajatel proovida kohalikku lambaliha ... vaevalt, et peate pettuma. Eelroaks sõin vürtsika aedviljasupi ja magustoiduks creme-brülee. Magustoit polnud just midagi erilist. Nojah, lõpuks tuli ka hea soolane arve, kuid sünnipäevalõuna jaoks polnud kahju. Viimati sõin nii head lambaliha Krk´a saarel Horvaatias.  Eks toidu hinnad olegi Islandil kõrged, sest kui vaadata saare põllumajandust, siis see on ikka väga trööstitu. Vaid üksikud põllud saare keskosas.

    

    Jõudiski kätte vaalavaatamise aeg. Laev oli päris suur ja korralik. Võtsin sisse koha ülemisel tekil. Õnneks polnud ka siin liiga palju huvilisi, ehk kolme-neljakümne ringis, kuid nii suurele laevale jaotusid nad kenasti hõredalt ära. Giid alustas juttu sellega, et vaalade nägemise tõenäosus on üle üheksakümne protsendi. Seda juttu olin juba kunagi kuulnud ... kui läksime Uus-Meremaal delfiine vaatama, siis oli giidi jutt sama. Kuid toona päädis asi korraliku tormiga ja mitte ühte delfiini ei näinud. Loodetavasti läheb seekord paremini. Alguses oli ainsaks vaatamisväärsuseks vaade saarele ja linnale. Pole just paha panoraam. Kõrguvad vulkaanid annavad väga erilise mulje. Mõned kenad hooned ja imelised pilveviirud juurde ja vaated missugused. Neid sai oma tund aega nautida, sest alles siis jõudsime ookeani avarustesse, kus need imelised loomad elasid, keda vaatama tulime. 

        Ja seekord ei tulnud pettuda, meie laeva ümber liikus oma kümmekond vaala. Kord näitas üks oma selga, siis teine, siis kolmas ... ja nii edasi. Seda kõike paari kilomeetri raadiuses. Kahjuks oli see seljanäitamise aeg üsna lühike ... kümmekond sekundit ... ja kuna ala oli suur, siis oli raske neid kaadrisse saada ning fotodele jäädvustada. Proovisin igati, kuid ainult üksikud ähmased seljad. Kuid siis ... oo jaa ... üks imeline vaal otsustas mulle kingituse teha. Just siis kui olin oma kaamera suunanud laevataglase taha ja ootasin vaalade tulekut, pistis ta oma selja veest välja, lasi korraliku veejoa välja ja lõpuks andis sabaga veel laksu ka ... no see oli kõikide vaalade liikumise jälgijate unistus. Kõik sain video peale. Pisut kaugelt küll, kuid sain ... aitäh talle sinna vetesügavustesse. Edasi sain ilma kaamerat rabamata rahulikult nautida siin-seal ilmuvaid selgasid ja sabasid.
 

        Tagasiteel külastas meid veel väike delfiiniparv. Need armsad olevused liiguvadki gruppidena ja tulid üsna meie laeva juurde uudistama. Ja nagu pärliks lendas delfiine vaadates kolm puffinit kaamerasilma eest läbi. Mis sa hing veel tahad. Kõik loomad ja linnud olid mulle sünnipäevaks ennast näitama tulnud. Super. Nii saingi vaalad ka  vaadatud ja jõudsin õnnelikuna ja rahulolevana tagasi oma majutuskohta. Enne sisse minekut hüppasin veel poest läbi, võtsin õhtuks natuke näksi ja hommikuks jogurti ning nii see päev lõppeski. Imeline meeldejääv sünnipäev. Sellised mälestused jäävad ... ma ei usu, et pika laua taga süldisöömine annaks rohkem kui selline reis ... kuid veelkord ... maitsed on ju erinevad. 

        Mida kirjutada kokkuvõtteks Islandist? Ilus saar, eriline saar, muljetavaldav saar, tegevusterohke saar. Tasub külastada. Nii üksi kui väikese seltskonnaga. Kellel vähegi võimalust ja aega, siis parim viis saart näha on auto rentida ja ise ringi sõita. Internet on saarel imehea, kõikjal ja kiire. Portaalidest leiab üles kõik kaunid kohad ja lisaks needki, mida väga ei reklaamita. Kõik ekskursioonid, mida ehk rendiautoga teha ei saa (nt vaalavaatamine) on kergesti leitavad ja pakkujaid mitu. Ka need saab interneti teel broneerida. Kõikjal saab maksta kaardiga ja telefoniga. Sularaha pole vajagi. Arvestama peab aga, et nii majutus kui toit on kallimad kui enamuses riikides. Kindlasti kallimad kui Eestis. Kuid ise poes käies ja kokkuhoidlikult majandades sööb 30-40 euroga päevas korralikult. Ka majutuseks leiab odavaid hosteleid, kus ühte tuppa mahub palju inimesi ... kuid on ka privaatsuse ja mugavuse armastajatele (nagu mina) häid apartmente. Kindlasti tasub enne Islandile sõitmist korralik kodutöö teha, sest tegevusi on seal tohutult ja juba eelnevalt tuleks paika panna esialgsed päevaplaanid ja logistika. Siis jõuab ja näeb rohkem. Ma ise oleks tahtnud rohkem looduses matkata ... no vaadake neid viimaseid fotosid.. kuid jah... aeg oli lühike ja kõike ei saanud. Siiski sai iga päev oma 12-13 tuhat sammu ka tehtud.    

            No vot. Selline mälestuste jada sai seekord kirja pandud. Usun, et kunagi on seda endalgi hea lugeda ning naeratusega meenutada. Need hetked aitavad elust rõõmu tunda. See aasta rohkem pikemaid reisi ei kavanda ... vaja raamatuga vaeva näha... kuid kes teab, ehk tuleb midagi ootamatut ette. Järgmisel aastal aga tahaks koguni kaks reisi teha... kuid sellest kunagi teine kord.

Lõppu mõned ilusad fotod ...