Reede, 15. juuli 2022

Horvaatia rõõmud Rijeka - Pula - Porec´i piirkonnas

Interjöör
 Esimese majutuskohagApartments Montana Fužine´s oleme ikka väga rahul, majakeses on kõik vajalik olemas, isegi hambaharjad on pakendis vannitoas meid ootamas, rääkimata kõikidest köögitarvetest, triikimisvõimalustest, grillinurgast aias, rõdudest istumiskohtadega ja mõnusast sisustusest. Laual oli ka pudel tervitusveini, mis meist sinna puutumata jäi. Ja seda kõike 100 euro eest öö. Kusjuures oli kõik väga maitsekalt sisustatud ... selliselt country stiilis. Mis aga kõige olulisem, mägedes 980 m kõrgusel, kus me oleme, on nii mõnusalt jahe. All oli temperatuur 29-32 kraadi, siis siin öösel isegi 18 kraadi ja päeval päikesega kuni 26 kraadi. Aga päike on siin sama ere nagu all. Ümber maja on kena aed, kus pidevalt lendavad liblikad, laulavad linnud ja sumisevad mesilased. Tõeline nauding. Puhkus.


        Kuid ega me raatsinud kogu aega majakese idülli nautida. Nagu noorim poiss ütles: "Pole õige puhkus ilma veepargita". Kohe esimesel Horvaatia päeval võtsime jälle rattad alla ja läksime Istralandija veeparki.  Kusjuures vaatasime kõikide veeparkide tutvustused läbi ja otsustasime selle kasuks. Tee sinna kulges üle mägede ja läbi mägede ... kõige pikem tunnel oli 5062 m pikkune. Selles tunnelis sõites jõudis tekkida lootusetuse tunne ... no ei saagi läbi. Samas teed olid korralikud ja sõit laabus muretult. Kütuse hind oli päris krõbe, 2,2 eurot liiter. Tankisin paagi jälle täis.

Veepargi valikus ei kahetsenud. Tohutu suur ja paljude atraktsioonidega. Ainuke puudus oli, et polnud mere ääres. See eest oli aga tohutu suur lainebassein ... kus sai nautida üle pea käivaid laineid. Nagu videos näha, on veepargis veel tohutu kõrged torud, meremeeste kants ja palju-palju erinevaid basseine. Lõbu laialt. Kusjuures ilm oli imeline ... pilvealune päike, kerge tuuleke ja keskmiselt 30 kraadi sooja. Rentisime 60 kuna (kurss ca 7,2 kuna üks euro) eest lamamistoolid ja päikesevarju ja nautisime päeva. Tõsi ... väga kaua ei saanud seda teha, sest peagi olid poisid vaatamata korralikule kreemitusele punanahad ja pidime lahkuma. Kuid kolm tundi ongi piisav sellise koha jaoks. Veepargist veel niipalju, et kahte eestlastest peret nägin ka, täpsemalt kuulsin. Nagu öeldakse ... igas külas on ikka mõni eestlane. Mikulov´i hotellis, kus ööd olime, oli samuti eestlasi, tee peal nägime mööda kimamas Eesti autosid ja nii edasi... ja nii edasi ...  

Kuna päev oli alles noor, siis võtsime ette teekonna Pula linna akvaariumi. Alguses oli plaan minna sööma, kuid ei leidnud piisavalt rahvuslikku söögikohta ja ette jäi teeviit akvaariumi suunas. Läksime .. see tähendab sõitsime siis sinna. Aquarium Pula oli rajatud vanasse kindlusse ja seal oli paksude kiviseinte vahel mõnusalt jahe. Lisaks sai käia igasugu käike pidi katakombidesse, kus olid akvaariumid kaladega. Päris lahe elamus. Mulle meeldisid meduusid ja amööbid. Kuid igasugu erilisi kalu oli seal palju. Oli mida vaadata. Lõpuks läksime veel läbi liblikatesalongi, kus oli hulgaliselt eriti suuri liblikaid ringi lendamas ja mõned iguaanid neid noolimas ... mis nad muidu seal olid ... 

Päeva lõpuks külastasime tõelist kohalikku kauplust, kust varusime igasugu puuvilju, liha- ja piimatooteid ja jooke ning läksime mägimajja neid nautima.

Reedese päeva pühendasime Krk saare vallutamisele. On ikka nimi pandud Krk, kusjuures saarel on ka sellenimeline asula. Tee saarele oli eriline, kõigepealt läksime üle mäe ja siis üle võimsa silla. Tasulisi kiirteid sellel lõigul polnud. Kõigepealt sõime Malinska´s Konoba Bracera toidukohas kõva kõhutäie kohalikke toite, Väidetavalt ongi Konoba kohalik toidukoht. Korralik vaagen mereandidest, marineeritud lambakarree, kalkunifilee ja suitsuliha viilakud. Jätkus proovimist kõigile. Kõige paremad olid paprika ja kohaliku lehtpeediga tehtud lisandid ... selline ledšo sarnane salat. Sobis väga hästi toitude juurde. Mereannid pole minu lemmikud, kuid kala oli hea ja lambakarree, mille mina tellisin, oli ... normaalne. Ei saa  öelda, et väga hea. Siiski kuhjaga uusi maitseelamusi Horvaatia köögist. Ei saa kurta. 

Otse merre
Seejärel väisasime kahte randa. Esimene oli meil plaaniline Beach Kozica ehk juba kaardilt välja otsitud. Pidi olema mõnus vaikne ja varjuline rand... internetikirjelduste ja fotode põhjal. Kui aga sinna jõudsime, siis leidsime betooni valatud rannaäärega kivise ja lageda (puudeta) koha, kus polnud vähimatki tahtmist lõõmava päikese all praadida. Istusime tagasi jahedasse autosse ja tegelesin natuke googlemapsiga ... ning leidsin kaheksa kilomeetri kaugusel teise ranna, mille aerofoto näitas nii puid kui mõnusat rannajoont. See oli Beach Supovica. Mõeldud tehtud, kulgesime sinna. Ja aerofoto ei valetanud, rand oli tõesti mõnus, liivane ja puhta veega ning kaldal oli hulgaliselt kadakasarnaseid puid, mille all sai päikese eest varjuda. Ainuke asi oli, et googlemapsi kaardirakenduse teejuht ei juhatanud meid õiget teed pidi ... Merevesi oli tõesti väga puhas ja karge ... nii 26-28 kraadi. Õhk oli sel hetkel 33 kraadi. Kusjuures sinna viis nii niru tee, et külastajaid oli seal parajalt. Saime rannamõnusid ka lõpuks nautida.

No ja läbi see päev saigi. Tagasiteel meie mägimajja nägime taas tõsist avariid ja sellest tulenevat ummikut. Õnneks saime me enne politsei tulekut kuidagi läbi... mats oli toimunud loetud minutid enne meie sinna jõudmist ... laupkokkupõrge. Vot. Õnneks tundus, et inimesed viga ei saanud. 

Homme on plaan minna Plitvice Lakes National Park´i matkama ja siis edasi uude majutuskohta Krka lähedal. 




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar