23.juulil sisenesime Slovakkiasse. Kusjuures tekitas segadust Slovakkia nimi kohalikus keeles ... Slovensko ... mis kõlab nagu Sloveenia ... tekkis mõte, et äkki sisenesime taas Sloveeniasse ja sealt läheme Slovakkiasse. Kuid tuli välja, et Sloveenia on slovaki keeles Slovinsko. Nii väike erisus ongi... üks täishäälik. Igal juhul sisenesime õigesse riiki. Slovakkias on samuti kiirteede maks vinjeti ostmise kaudu. Saime 10 päevase vinjeti ostetud 10 euroga interneti teel ja asi korras. Tõsi, vinjetti kui sellist enam pole, on vaid numbrimärgituvastus ... mille põhjal selgitatakse, kas teemaks on makstud või mitte. Selliseid numbrimärgituvastusi on kiirteedel pidevalt.
Majutuskoht Slovakkias oli Tatra mäestiku edelaosas, kuumaveeallikate piirkonnas. Siin on igas külas "termalne kupalisko", mis tähendab kuumaveebasseini või vanni. Kindlasti proovime varsti ära. Mäed ise on sellised vanad kulunud mäed ... kaetud metsaga. Mulle sellised mäed väga meeldivad, rohkem kui kaljumäed, kus midagi ei kasva või kui, siis vaid kidur taimestik. Eks vaate- ja fotografeerimiskohti on siin raskem leida, kuid see-eest on ronimisel kõikjal varju ja lopsaks taimestik ümber on nii liigirohke.
Kauneid vaateid saab aga rohkearvulistest kindluste varemetest või kirikutest mäetippudel. Sinna ronides saab rahuldada ka oma kõrguste võtmise vajadust kui ka kivimüüridel turnides mägironimise oskusi proovile panna. Fotol olevad varemed on jäänused Šášov Castle´st, kuid vaadata võib sealkandis mägede otsas veel Hrad Markus´e restaureeritud lossi, Kalvaria Banska Štiavinica kirikut, Novy Zamok Banska Štianica´t ja palju teisi. Meie valisime selle siin.
Pärast korralikku ronimist oli vaja end vee sees loputada ja kuna looduslikku kohta ei leidnud, siis valisime Vyhne väikese veekeskuse nimega "Vodny Raj Vyhne". Polnud väga vigagi ... poisid said lõbutseda ja mina veejoa all end värskendada. Vahemärkuseks ... väljas oli 30 kraadi kuuma. Mõnus oli basseinis või lamamistoolis mõnuleda ning vaadata mägede vaateid. Kusjuures turistideks on siin enamasti kohalikud, välismaalasi on, kuid need on ilmselges vähemuses ... see oli oluline erinevus võrreldes Horvaatiaga. Nägin (st kuulsin) ukrainlasi, poolakaid ja ühte sakslaste peret.
24.juuli õhtul kell 20.30 oli EYOF avamine. Pileteid meil sinna saada ei õnnestunud. Vaatamata sellele, et proovisin varajaselt interneti teel piletit osta, oli kohalik piletimüüjate sait ebaturvaline ning pangaportaal blokeeris selle. Pärast viiendat katset loobusin. Kui proovisin uuesti kohapeal, siis olid piletid välja müüdud. Kui nagu elus ikka ... ei tea kunagi, mis milleks on hea. Läksime avamisele kohale ja selgus, et piletitega pääses nn Fun Zone alasse, kus sai toimuvat vaadata paarikümne meetri kauguselt aia tagant. Kuna meil pileteid polnud, siis läksime me head vaatekohta otsides kõrvalasuvale kõrgendikule mingi müüri peale ja ... selgus, et see oli nn lavatagune, kuhu sportlaste rongkäik saabus enne "areenile" minekut ja meie olime äkitselt neile palju lähemal kui piletiomanikud. Saime isegi oma poisiga enne tema tribüüniette minekut fotosid teha ja juttu puhuda. Imelik on see maailm .. kunagi ei tea, mis milleks on hea.
Nii me siis seisime seal lava taga ja innustasime Eesti koondist enne pealeminekut hõigetega "Elagu Eesti !". Sain selle ka videole. Siiski pean pisut kritiseerima kohalikku korralduskomiteed. Sellise suure ja paljude külalistega ürituse oleks võinud korraldada staadionil, mitte sellises poolpiduses ajutiste toolide ja pinkidega pargis. Sellel lava tagant mäelt tehtud fotol on istekohad vaid VIP´idele ja sportlastele, pealtvaatajad seisid seal aia taga. Peale meie oli ümber piiratud ala palju erinevate rahvaste esindajaid ja kohalikke huvilisi ... kes oleks meeleldi tribüünilt melu vaadanud. Abikaasa sai videole ka selle, kuidas Eesti koondis sinna platsile sisenes ... tasub vaadata.
No vot. Selline seiklus avamiselt. Kusjuures osaleja sõnul olid ka majutuskohad äärmiselt askeetlikud. Kolmekümnekraadises kuumuses polnud tubades konditsioneere ja WC ning dušš, kus end värskendada, asusid alumisel korrusel. Sellesse internaatkooli tüüpi hoonesse majutati siis Esti, Läti ja Leedu meeskonnad. Ma ise naersin, et slovakid tahavad nende oludega meie võistkondi nõrgestada ... ise aga magavad mugavates tubades (kodudes) ... et pärast neil kergem oleks võita. Kui eks seda näeb. Judovõistlus algab 26.juulil ... seniks aga tutvun Slovakkiaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar