Laupäev, 23. juuli 2022

Kokkuvõte Horvaatiast

 Oleme jõudnud Balatoni järve äärde ja ennast sisse seadnud Graniitvillas. Päike loojus parajasti järve taguste mägede varju ja on hea aeg kirjutamiseks. Balatoni järve vesi oli nii soe ... nagu ... ega eriti värskendav polnud ja siis veel need nastikute hordid ujumas. Kuid see selleks, pidin ju Horvaatiast kirjutama.

Kõige mõnusam koht oli meie arvates Krka looduspark. Mõnusalt puude varjus kärestikud, kosed ja joad, tohutu suurel maa-alal ja nii vaheldusrikkad. Kusjuures sai sama piletiga mitmest väravast sisse ... Mõnus elamus. Vee vulin erinevates variatsioonides ... rohu vahel, kivide ümber või siis kividele langedes ... see oli nii rahustav ja mõnus. Seal võiks istuda tundide viisi ja nautida veemuusikat ning kalade rahulikku vees libisemist. Plitvice järvede kärestikud olid ka mõnusad ... kuid millegipärast ei meeldinud nii nagu Krka omad ...
 

Meri ... täpsemalt Aadria meri ... oli samuti väga kosutav ja kristalselt puhas. Eriti sinises koopas, kus vaadates valgust kumamas läbi vee... või Sinises Laguunis ujudes. Häid randu oli palju ja rannatoole ning varju sai enamuses neist kasutada. Mulle meeldisid kõrkjakatustega varjud, sealt tuli päikest parajal moel läbi, kuid ära ei põlenud (ma ei kasutanud päikesekreemi). Kõige mõnusam olNinska Laguna Beach Nin´i külakeses, kus sai lisaks mudaprotseduuri teha. Vesi oli meres nii soolane, et prillid olid asjakohased ja loomulikult ujumissussid, mis kaitsesid jalgu kuuma liiva ja teravate kivide eest. Vaated randades olid imelised ... väiksed kaljused saared ja sini-sinine meri. 

Puuviljasid soovitame osta, need olid väga mahlased. Eriti nektariinid. Kusjuures neid pole mõtet poest osta ... seal on enamasti kõvad ja jahused. Samas kui tee ääres või turul müüdavad olid mahlased ja maitsvad. Viinamarjad sõltuvad hooajast. Juulis polnud need eriti magusad. Virsikud olid head, kuid ei säilinud eriti hästi. Aprikoose oli nii häid kui jahuseid. Arbuusid olid tee ääres head kuid poes vesised ja maitsetud. 

Horvaatia vanalinnad n tõsine vaatamisväärsus. Soovitan soojalt seigelda nii kitsastes tänavajuppides kui ka ronida kõrgele ja vaadata mäelt (kindlusest) alla linnale. Palju ehedam ja ilusam kui meie uute hoonetega rikutud vanalinn. Linnas jalutades ostke jäätist. Šorbett sidrunist, pirist ja kirsist olid imehead ... kuid ega teisedki sordid kehvemad polnud. Ainus puudus vanalinnades on turistide rohkus, kuid kus neid poleks.

Kui kõht tühi, siis tasub otsida lähimast Konoba söögikohast ... mitte ükski esinduslik ja kallis restoran ei saanud neile jaole. Konoba toidukohtades saab traditsioonilisi Horvaatia toite. Eriti meeldis mulle aeglaselt küpsetatud lammas ... kuid seda saab vaid nädalavahetustel või siis terve lammas pikalt ette tellides. Nimelt praevad nad spetsiaalses kambris kaua-kaua tervet lammast ja seda ei tehta iga päev. Veiseliha oskavad Horvaatia kokad samuti valmistada. Soovitan rare või medium minus küpsusastet, siis on liha mahlane. Proovisin poja võetud well-done steiki ... no ilmselgelt kuiv ja maitsetu. Mereandide armastajatele on Horvaatia paradiis ... igasugu karpe, molluskeid ja erinevaid kalaroogi on tohututes kogustes. Võimalus leida oma lemmik ja seda nautida. Hinnad on Eesti tasemel või ehk õige pisut odavamad. Igal juhul ärge oodake odavaid hindu. Odavat toitu saate Ungaris. Loomulikult on võimalus poest osta ja siis ise valmistada  ... kuid see pole ikka see ... Ja lõpuks ... kui juhtute Pak´i saarele, siis ostke kindlasti paški sir´i. Imehea lambapiimajuust erinevate laagerdusastmetega.

Horvaatiasse tasub minna. Looduspargid ja rannad on seal sellised, mida saab nautida. Kaasa peaks võtma mitmed lühikesed ja õhukesed riided, päikesekreemi, laia äärega mütsi, päikeseprillid, ujumissussid ja piknikuteki. Mis meie unustasime, kuid mis oleks veel hea ... on külmakott jookide ja toitude säilitamiseks. Autoga on sõita hea ja rahulik, liiklus väga viisakas. Kiirteemaksud on krõbedad (kulus pea 150 eurot), kuid samas on kiirteed superhead ja kiired. Puuvilju kahjuks kiirtee ääres ei müüda ja mägedesõidu elamust ei saa ... seega kohapeal kasutage väiksemaid teid. Tunnelid on Horvaatias tavapärased ... meie pikim oli 5896 m. Seega klaustrofoobid ... kasutage tavateid.

Järgmine kord peaks minema Dubrovniku piirkonda ja sealt Bosnia-Hertsogoviinasse ja Montenegrosse. Kuid nüüd ... ootab meid Slovakkia.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar