Üks päev, palju elamusi Zadar-Nin-Pag

     Täna otsustasime hommikul ilma põhjal, et on aeg taas end merre kasta, sest temperatuur oli 34-35 kraadi ning päike siras mis kole. Valisime ujumiseks Nin asula Laguna Beach rannakese. Kuid kuna hommik oli veel noor, siis sõitsime läbi Zadarist ning käisime turul. Kalaturg oli huvitav, kuid meile mitte eriti atraktiivne, sest vaatamata sisustatud köögile meie ööbimiskohas polnud meil soovi kala õhtuni soojas autos hoida ... oleks saanud "kala neljale" ... kes seda telelavastust või krimikomöödiat on näinud, see teab, mida mõtlen. Seega kala jäi letile. Kuid kohalikud viljad ... virsikud, nektariinid ja melon rändasid meie kottidesse ning ootasid ära söömist. Kusjuures jõudsime turule pool üksteist ja paljud letid olid juba tühjad ... turg avati kell 7 ! Lõunamaa rahvad käivad ostmas hommikul vara, sest päeval on neil siesta. 

Edasi jalutasime pisut vanalinnas ja suundusime Zadari kuulsat mereorelit kuulama. See on selline tuultele avatud torudega orel, mida pole vaja organistil tallata, vaid tuul mängib seal oma meloodiaid. Äärmiselt huvitav. Seda ei saa siia fotona lisada, panen video ... siis saate kuulata. Nagu kuulete on merel oma meloodia (hetke tuulega), kuid kahjuks on kuulajad ebaviisakad ja jutustavad orelikontserdi ajal. On ikka ebaviisakad, need turistid.

Edasi viis meie tee Nin randa, mis oli imeline. Kusjuures soovitame seda randa just väikeste lastega peredele, sest põhi on siin liivane ja vesi soe ning puhas. Lisaks läheb väga aeglaselt sügavaks. Rentisime taas kord varjualuse koos toolidega ... viimase vaba varjualuse ... ja seadsime end mõnusalt sisse. Vaade oli nii ilus, et alguses ei raatsinud vette minnagi, kuid kuumus sai ilust võitu ja nii istusin peagi merepõhjas, kaelani vees ... nii madal, et püsti seistes oli meri põlvini ... Kuid nii polnud vähemalt palav. Kuid ujumine polnud ainuke selle ranna mõnu. Lisaks sai siin nautida tasuta mudaprotseduure. 

Nimelt sadakond meetrit kõrval oli mudane laguun, mille põhjasetetel olla ravitoimed. Loomulikult kasutasin ma seda võimalust ära oma haigete ihuliikmete turgutamiseks ja naha noorendamiseks. Seega mätsisin end korralikult mudaseks ning lasin siis päiksepaistel ära kuivada. Muda imes kõik kortsud siledaks ja nahast välja viimasegi halva olluse. Kui siis lõpuks end puhtaks pesin, tundsin end nagu seitsmendas taevas ... kusjuures muda haises samamoodi nagu eelmise aasta lõpus Costa Rica mudavannis, ainuke vahe oli see, et siin sai seda endale peale mätsida palju jõuad ning täiesti tasuta. Costa Ricas anti kausike soolase hinna eest. Igal juhul soovitan seda võimalust kasutada. Juuksed jätsin seekord kokku määrimata, sest sealt on mereveega raske muda kätte saada. Loomulikult olid rannas mageveeduššid ja sain pärast end korralikult mudast ja soolast puhtaks pesta.

Kuid ega sellega meie päevaseiklused veel lõppenud. Nimelt jäi selle ranna kõrvale Pag saar, mis oli väga eriline ja väga kivine saar. Kuid tunti seda saart kuulsa Paški Sir valmistajate kohana. See on selline lambapiimast juust, mida laagerdatakse kaua. Tuleb suhteliselt intensiivse maitsega toode. Käisin ühes kohalikus majapidamises erineva vanusega juustu proovimas ja võtsin lõpuks veerand kera värskemat juustu, sest mulle oli vanem liiga intensiivse maitsega. Veerand kera oli umbes kilo jagu ning sellest piisab kauaks ajaks. Lisaks tehti saarel erilist lambagrilli ... kogu lammas maitsestati (vist marineeriti) ja aeti siis vardasse ning grilliti pikka aega (ca ööpäev) parajas kuumuses. Tulemuseks oli imehea ja pehme lambaliha ... sõime seda Pak saare Konoba Brunac söögikohas. Lisaks oli veel taas kalavaagen kahele. Uhh. Kõht sai korralikult täis. Kes iganes Pak saarele satuvad, võtke kindlasti seda lambapraadi ... te ei kahetse.

Õhtul nautisime oma apartmendis puuvilju ... nektariin oli eriti hea, pehme, mahlane, maitsev  ... ja pisut hapukas ... no vot ... nüüd ajasin endale taas isu peale ja asun järgmist nektariini nautima ... neid müüakse siin piirkonnas iga nurga peal, seega saame osta veel ja veel ...