Päevad on juba segi ... kuid pidi vist olema esmaspäev kui külastasime Krka rahvusparki. Tuhande joa, kose ja kärestiku piirkond. Neid oli seal tõesti iga nurga peal ja igale maitsele. Kuid alustan ikka algusest. Meie majutuskohast rahvuspargi sissepääsuni oli vaid mõned kilomeetrid ja seetõttu läksime kohale suhteliselt vara ... kümne paiku. Piletite ost kulges probleemideta ... 200 kuna täiskasvanu ja 120 kuna lapsed. Piletimüüja küsis lisaks, kas soovime bussiga minna ja kui sain teada, et vaid pisut üle kilomeetri on minna, siis otsustasin minna jala .... see oli viga. Tuli välja, et tee veeni oli tõesti lühike, kuid kulges kiviklibu peal allamäge umbes 20-25 kraadise nurga all. Oi kui raske oli see teekond ... Ärge teie seda viga tehke, et lähete jala ... bussipilet maksis vaid 5 kunat (ca 80 eurosenti) ...
tee alla oli kiviklibune |
Aga kui kohale jõudes nägime seda ilu, siis unustasime kiiresti valusad jalad ja nautisime veevulinat, mis oli seal tõesti praktiliselt pidev. Ikka leidus läheduses mõni kivikuhil, kust vahelt vett alla voolas. Vahel läks veevool peitu heinte vahele, vahel purskas välja kivide vahelt, siis jälle langes joana allapoole. Vägev. Kui mõnes kohas jäi vetevool kauemaks seisma, siis seal oli näha, kui kristallselge oli vesi. Paari meetri sügavusel olid näha kivid, veetaimed ja kalad. Kalu oli palju, eri suuruses ja nad hoidsid end ninaga vastuvoolu ja tundus, et nautisid samuti seda mõnusat keskkonda.
Suuremate koskede ja jugade juures oli palju turiste, kes kõik tahtsid pildistada. Mulle meeldis rohkem olla neis kohtades, kus vesi vaikselt vulises kärestikes kivide vahelt ja kus inimesi eriti polnud. Seal oli mõnus istuda ja veemuusikat kuulata. Need olulised fotod vaatamisväärsustest said loomulikult meilgi tehtud. Koos ja ilma inimesteta. Mis selle koha puhul oli eriliselt hea ... need olid kõrged puud, mis palava päikese eest varju pakkusid ja veevulinaga vaikselt kaasa sahisesid. Praktiliselt kogu paari-kolme kilomeetrise teekonna jooksul olid puud meid päikese eest varjamas. Ja tsikaadid puude otsas siristamas ... sain mõned ka fotodele ja vidole.
Šibenik´i vanalinn |
Lõpuks mõned read veel rahast ja kaubandusest. Poodidest soovitaks Horvaatias kõige rohkem Plodine ketti, seal on palju kohalikku toodangut ja suur valik. Lidl, Konsum ja teised on rohkem sissetoodud kauba müüjad. Huvitav asjaolu on, et kaardiga makstes kõigub kurss kõvasti ja on kohati palju kehvem kui sularahas makstes. Näiteks maksin Konsumis kaardiga ja kursiks arvestati 6,56 kunat euro aga samas sain kohapeal sularaha vahetades kursiks 7,3 kunat üks euro. Seega sain 423,56 kunase ostu pealt pügada kaardimakse puhul 6,55 eurot ehk tervelt 10% ... Kusjuures vaid paari kaardimaksega ostu korral on kurss olnud kõrgem kui sularahas makstes (vahetuskursiga 7,3 kunat euro). No vot ... kui tavaliselt on kaardimakse soodsam kui kohapeal eurosid vahetades ja sularahas makstes, siis siin on vastupidi. Tõsi ... sularaha vahetuseks peab leidma soodsa koha ... mina vahetasin turismibüroo teenuste pakkuja juures. Lennujaamas ja hotellides on kurss kindlasti halvem. Muide ... kuna´sid tasub nüüd hoida, sest järgmisest aastast neid enam pole ... Horvaatias tuleb kasutusele euro.
Lõpuks kohustuslik turistifoto Krka rahvuspargist |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar