Teisipäev, 26. juuli 2022

Alahinnatud suvine turismimaa Slovakkia

 Avastasime Slovakkiat ja peaks mainima, et siin on kordades vähem turiste kui Horvaatias. Kui vaadata autode numbrimärke, siis on näha, et enamus on kohalikud siseturistid ja välismaa autosid kohtab ehk paar tükki päevas ... vaatamata sellele, et liikusime turismipiirkondades. Samas pole Slovakkia üldse igav turismimaa, pigem vastupidi ... kohati isegi parem kui Horvaatia. Tõsi ... vaid merd pole ... kuid see eest on suurel hulgal looduslikke kuumaveeallikaid ja lugematul hulgal veeparke. Lisaks veel Tatra mäed, mis oma metsastunud nõlvadega ja siin-seal väljaulatuvate kaljurahnudega on väga ilusad. Ainuüksi see sõit Slovakkias oli elamus omaette, kui ei usu, siis vaadake pardakaamera videot. Mäetippudes asuvad arvukad lossid, kindlused ja kirikud on aga väga mõnusad nii ronimiseks kui vaatamiseks. Seega ... reisile Slovakkiasse !

Me külastasime täna Tatra mägede põhjaosa. Selleks sõitsime risti läbi mäestiku mööda vonklevaid mägiteid.  Kõigepealt külastasime Orava kindlust ... väga eestipärane, kuid seekord pole tegemist Setomaa külaga, vaid Slovakkia ühe suurima kindlus-muuseumiga. Mulle kui puidu säilimise uurijale oli see ka hea elamus, sest vana puitu oli seal rohkelt. Tõsi, oli ka uue materjaliga taastatud osasid. Kuid see teid kindlasti ei huvita. Selles lossis filmiti 100 aastat tagasi esimene Dracula film. Selline mitmekesine ja huvitava sisuga ehitis ... ja millised vaated avanesid lossitornist ... te vaid vaadake. Kui satute seda lossi külastama, siis soovitan kindlasti võtta see BIG tuur, siis saate kõige parema elamuse.... vahe on vaid neli eurot keskmisega. Kusjuures videokaamera ja fotoaparaadi eest küsisid nad ka raha ... vot. Vaatamata sellele, et paljudes kohtades oli jäädvustamine keelatud. Vaatamata keelule sai ikka ka sisustusest ja tähtsate meeste maalidest fotosid jäädvustatud .... loomulikult ilma välguta.

Lossi sisustus käsitles kogu Slovakkia ajalugu kivikirvest kuni tänapäevani. Oli seal väga hästi restaureeritud riideid, mööbliesemeid, maale ja igasugu muid museaale ... ja seda rohkesti. Ühes lossisaalis mängis tüdruk harfi ... mitte kõige kõrgemal kunstilisel tasemel, kuid piisavalt hästi, et luua meeleolu. Saate ka seda videolt kuulata .... jätsin talle mütsi sisse väikse meelehea. Lossitornis sai vaadata Dracula filmi koos kohalikus keeles kommentaaridega. Seda videot ma siia ei pane, sest nagunii ei saa midagi aru. Panen hoopis vahepalaks ühe hea ämblikufoto ... et oleks näha, kui jube seal lossis oli ...


Kolasime lossis üle tunni aja ning saime hea elamuse ... Kuid samas piirkonnas, mõnekümne kilomeetri kaugusel asub Slovakkia suurim veepark Tatralandia ja loomulikult ei saanud seal käimata jätta. Jõusime sinna kella kolme paiku ning arvestades sulgemisaega kell kaheksa õhtul, oli aega piisavalt. Posid tormasid kohe seda tohutu suurt veeparki avastama, meie aga leidsime pesapaiga puude all lamamistoolidel ja panime oma käterätid ja piknikuteki sinna. Tõsi ... selles pesapaigas veetsin ma vaid mõned minutid, sest veepark pakkus elamusi nii lastele kui minusugustele toidele. 

Liutorud olid noortele, kuid mulle meeldisid kõige rohkem looduslikud kuumaveebasseinid, mille vesi oli küll pisut roheline ja lõhnas imelikult, kuid seal sees olles said minu valutavad liigesed piisavalt haududa (40 kraadi), et ennast mõnusalt tunda. Ja siis veel see saunakeskus ... 21 erinevat sauna ja hulk mullivanne. Tõsi, selle sauna eest tuli peale maksta (16 eurot kolm tundi), kuid see oli seda väärt. Sinna sisenedes pidi ujumisriided jätma kappi ja intiimsemate piirkondade ümber sai tõmmata niudevööd meenutava rätiku. Saunu oli seal ikka igale maitsele. Alates 120 kraadisest Soome saunast ja lõpetades erinevate lõhnadega aurusaunadest. Just neis viimastes saigi palju aega veedetud. Kui saunakuumusest ja urust isu täis sai, siis võis vahepeal minna liftiga katusekorrusele, kus oli samuti privaatsaunad ja basseinid ning päike ja värske õhk. Siis taas tagasi saunatama. Fotosid seal loomulikult teha ei võinud, sest basseinides ja osalt ka saunades olid paljud aadama- ja eevaülikondades. Aeg möödus linnutiivul ja kui ma sealt lõpuks välja sain, siis leidsin ülejäänud pere peapaigas ning äraminekuvalmis ... see oli esimene veepark, kust ma ei tahtnud ära minna. Seal võiks veeta kohe mitu päeva ... 👍

Nii see päev läks. Tagasiteel majutuskohta võtsime veel mõned karastusjoogid, sest keha vedelikuvajadus oli oluliselt suurenenud. Kusjuures sõites nägi, kui palju oli veeparke ... igas endast lugu pidavas külakeses oli veepark 😄. Lõpetuseks veel üks foto kenadest mägedest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar