Pekingi kaudu Lhasasse

Pekingi kaudu Lhasasse

Tiibeti platoo

Sõidan Tallinnast Tartu poole ja avaldan täna esimese osa oma Tiibeti reisist.

Kui aastal 2012 jäi Tiibeti reis ootamatutel põhjustel poolikuks, sest Hiina pani Tiibeti piirid kinni, siis nüüd olen väga lähedal sellele, et seal ikka ära käia.

Kui aga algusest alata, siis hetkel olen Pekingis ehk Beijing´is, nagu nüüd moodsalt seda linna nimetatakse. Saabusime laupäeval ning Tiibeti rongile läheme esmaspäeval, seega saame mõned päevad siin ringi vaadata. Kuna olen juba korra Pekingis käinud, siis seekord keskendusin äärelinna eluga tutvumisele. Ka hotell oli kümmekond kilomeetrit kesklinnast. Täiesti huvitav oli vaadata, kuidas olid eraldi kehvemad tänavad, keskklassi tänavad ja pisut jõukamad tänavad. Ju neid päris rikkaid ei näinudki.

Esimene ost oli loomulikult vesi, sest temperatuur on siin 36-37 kraadi ja päike kõrvetab mis kole. Järgmisena ostsin uued päikeseprillid, sest vanadel lahkus sang teadmata suunas ning seejärel saab juba meelelahutusele mõelda. Meelelahutust oli ka rohkelt, käisime pelmeene tegemas ja teed joomas ja hieroglüüfe kirjutamas. Eesti on väga kena kirjutada hiina keeles.

Eesti hiina keeles

Oli täiesti kohustuslik programm välismaalasele, natuke tüütav, kuid talutav. Eriti huvitav oli jalgrattakärudega sõitmine keskklassi tänavatel. Sellest tegin mõned videod ka. Tuletemplis oli ka huvitav, seal olid kuldsed puud. Vaadake seda foto(ca 17 eurot). Väga hästi mudis…

kuldne puu

ja arvake ära, kuidas puu saab selline olla … Mida ma veel Pekingis tähele panin – kõikjal jälgisid meid kaamerad, neid oli nii postide küljes, majade katustel kui ka autodel. Kui ringikäimine ära tüütas, siis sai iga nurga peal lasta ennast erinevatest kohtadest mudida. Minul masseeriti jalgu nelikümmend minutit 128 juääni eest
 

Esimesel õhtul käisime jõukamate rajoonis õhtust söömas. Oli selline hotpot tüüpi koht. Loomulikult ei osanud seal keegi sõnagi inglise keelt, meie rääkisime eesti keeles ja nemad hiina keeles.

Hotpot

Eks me siis proovisime sõnaraamatust sõnu näidata ja kehakeelega mõista anda, mida me tahame. Kõige efektiivsem oli näidata, mida teised söövad ja siis endale, et seda tooge mulle ka. Laul oli pliit, kuhu pandi pott leemekesega ja siis sinna sisse sai panna toorest liha, seeni, aed- ja juurvilja. Kui leemeke oli pisut keenud, siis õngitsesime sealt toitu välja ja sõime. Väga maitsev oli … meenutades Maitsva Tartu söögihetki paneks julgelt viis punkti. Huvitav oli ka see, et joogiks küsisime vett ja toodi … sooja vett. Mitte kuuma, vaid sooja. Ja see soe vesi kustutas teravate kastmete tulisust ja ka janu oli läinud. Proovige ka… algul on harjumatu, kuid hea. Ja interjöör ning teenindus oli äärmiselt meeldiv. Teisel õhtul sai mindud keskklassi pubisarnasesse söögikohta, kus ukse ees oli suur vähk ja sees pakuti ka vähki erinevates kastmetes. Selles söögikohas oli keelega veel hullem. Lõppes asi sellega, et nad helistasid kellelegi, kes oskas pisut inglise keelt ja siis meie rääkisime talle mida soovime ja tema rääkis teenindajatele. Kui esimesel korral ei õnnestunud, siis kolmandal saime midagi tellitud. Võtsime siis kaks potitäit vähki ja ohtralt jooke (mõned vett ja mõned õlut). Vähkide söömiseks olid kunstliku seemendamise kinnaste sarnased kindad, kuid saime vähkidest liharaasukese kätte küll. Lisaks veel pisut kanavarrast ja loomalihavarrast. Toodi ka mingeid juurikaid, ube, arbuusi ja lõpuks mingi äärmiselt hästi praetud saia. Ega kõhtu täis ei saanud, kuid elamus missugune.

Internett on Pekingis huvitav, Facebooki ei lase, bloger.com ei lase, Google on blokeeritud, kuid samas saab linnas jäätist osta mobiilimaksega. Mobiilimaksel pildistad QR koodi, sellega läheb telefoniinternett otsemaksesse ja pärast näitad müüjale ekraanilt makset ning ongi korras. Nojah, minul seda äppi polnud, kuid kohalik Tony tegi makse nigu nipsti.

Üks huvitav koht oli veel, mida külastasime. Hiina Rahvusteater, mida rahvas kutsus hellitavalt pärliks. Meie külastuse ajal pesid mehed katusel parajasti kuplit – ei turvavarustust ega julgestust. Aga teataer ise oli suursugune. Pärli ümber vesi ning sissepääs läks vee alt läbi. Valmis 2007, kohti suures saalis ca 2500 ja väikestes veel teine samapalju kokku. Kahjuks hetkel etendusi polnud, käisime proovi vaatamas ja saime saalist ülevaate.

mehed katusel

Nüüd kirjutan edasi, vahepeal pole internetiühendust saanud ja seetõttu ei saa postitust ära saata. Interneti võimalus tekib Lhasas, kus hotellis peaks olema ühendus. Istume juba teist päeva rongis ja sõidame Lhasa poole. Kokku peaksime läbima rongiga üle 4000 kilomeetri. Marsuut on Peking – Xining, kus on ümberistumine – Lhasa. Kusjuures juba mõnedsajad kilomeetrid Pekingist hakkasime tasakesi tõusma kõrgemale. Xiningis olime juba kahe kilomeetri peal merepinnast. Xiningis oli väga üllatava näha moslemi usku hiinlasi, keda seal oli hulgim. Valget inimest seal näha polnud ja meid vaadati ja pildistati ja sooviti koos pildistada … nagu loomaaias, kus meie olime need, keda vaatama tuldi. Just-just, päris tuldi juurde ja filmiti üles.

Nüüd oleme juba pool päeva sõitnud kolme kilomeetri kõrgusel platool. Kohati oleme tõusnud 3300 peale ja siis jälle langenud 2800 peale, kuid platool oleme kogu aeg. See on Tiibeti platoo. Nii huvitav on vaadata, et kolme-nelja kilomeetri kõrgusel on täiesti sile maa, kus voolavad jõed ja laiuvad järved ning nii kaugele kui silm ulatub on tasane. Tulevad meelde preeriad Ameerika lääneosas, ainuke vahe on, et siin on need tasandikud nii kõrgel. Platoo keskmiseks kõrguseks on 4000 m merepinnast. Põhiline tegevus sellel platool on karjakasvatus

. Xiningis müüdi juba imehead kuivatatud jakiliha, mis oli platool söönud jakkidest tehtud, väga maitsev muideks. Lisaks veel hulgaliselt lambaid ja mõned lehmad ning hobused ka sekka.

Jõudsime Lhasasse, kõrgus merepinnast 3600-3700 m. Kõige kõrgemaks punktiks raudteel Xiningi ja Lhasa vahel oli 27.juunil kell 5.56 kõrgus 4989 meetrit merepinnast. Vaatame, kas saame veel kõrgemale või see jääbki maksimumiks. Hotell Lhasas on suurejooneline. Palju kulda-karda ja väga hea teenindus.

Edasi postitan aga juba paari päeva jooksul