neljapäev, 23. juuni 2016

Andides mäetippe vallutamas


 

Andid lennukilt

Andid alt linnast - paistavad nii lähedal

Hommikul vaatasin ilmateadet ja kuna lubas päikesepaistelist päeva, siis otsustasin minna Andide mäestikku matkama. Vaatasin hotelli juurest, et mäed paistavad ja kuna ma ühistranspordist eriti ei jaganud, siis otsustasin jälle jala minna. Kell oli siis kaheksa hommikul. Eks ma olin juba Rios harjutanud ka jala käimist ja mõtlesin, et harjutan veel, sest ees on ju matk Suures Kanjonis ja lõpuks Himaalaja. Vaja ikka kõvasti trenni teha enne. Tee peal ostsin kaks kilo banaane ja pudeli vett ja muudkui astusin mägede poole. Kõndides vaatasin Santiago tänavaid ja olin meeldivalt üllatunud. Vaatamata sellele, et olin äärelinnas, olid tänavad puhtad, aiad hooldatud ja kenad. Kohtasin ka palju inimesi, kes parajasti lehti koristasid (siin on ju hilissügis) ja tänavaid puhastasid. Väga hea mulje jäi sellest linnast. Aga teadupoolest paistavad mäed alati lähemal olevatena, kui nad tegelikult on ja kui ma mäeaheliku jalamile jõudsin olin nagu nipsti 11,6 kilomeetrit ära kõndinud. Jalad juba pisut pehmed, kuid ega ma jonni ei jätnud. Valisin mäetipu ja hakkasin mäkke ronima. See oli vaevaline protsess, kuid mäed olid väga ilusad, ilm ilus ja loodus võrratu.
Hobune, kes mind nähes kohe ära pööras
 
 
Mina ja kaktus
Kõigepealt kohtasin teel lambakarja, mis kohe jooksu pani, kui mind nägi. Ronisin natuke kõrgemale ja siis nägin hobuseid, kes samuti minu tulekust pisut hirmunud olid. . Nii ma muudkui ronisin ja ronisin ülespoole, kuni jõudsin väga erilisse piirkonda, kus kasvasid suured kaktused. Ma arvan, et olin siis umbes pooleteise kilomeetri kõrgusel. Veetsin kaktuste piirkonnas päris kaua aega ja nautisin vaateid neile. Õppisin telefoniga selfit tegema 10 sekundilise viivitusega. Päris head pildid tulid. Kuna olin jõudnud juba pärsi kõrgele, siis tegin vaateid Santiagole ka. Need panen üles videona. Kuid nagu videost näha, siis valitud mäetipuni oli ikka veel tükk maad minna. Seega jõin ja sõin banaane ning ronisin edasi. Üke linnupaar tiirutas minu pea kohal, sest nende pesa oli lähedal.
 
Ja mägede taga on mäed
Kaktuseid täis nõlvad
Peagi jõudsin mäeaheliku harjale ja teisel pool ahelikku avanes väga kena vaade teistele ahelikele. Mina kõmpisin ikka edasi. Jalad olid juba päris ehmed, kuid jonn oli kõvem. Selleks hetkeks olin läbinud juba 18 kilomeetrit. Puhkasin ja ronisin ja tegin fotosid ja videoid. Üks nõlv oli kaktuseid täis. Nägi hea välja. Võtsin mõned kaktuseokkad poistele suveniiriks ka. Need olid nii 7-8 cm pikkused. Eks sain mitu torget ka neid võttes, veri oli kohe valla. Kuid suveniirid sain võetud.
 
 
Siis saabus kõrghetk. Jõudsin tippu. Pilved olid juba minust allapoole jäänud ja lumised naaberaheliku mäetipud nii lähedal. Vaadake videot. Kell oli kaks päeval ehk olin roninud kuus tundi. Istusin seal tipus peaaegu tunni. Puhkasin ja nautisin vaateid. Kahjuks sai vesi otsa ja kõrgemale enam minna ei saanud. Mägedes on ju nii, et ikka tahaks järgmise tipu ka ära võtta. Kuid aeg oli täpselt selline, et pidin hakkama allapoole ronima. Kes mägedes on käinud need teavad, et laskumine pole ülesminekust kergem, vaid pigem ohtlikum. Nimelt on laskudes kiviklibul libisemisoht suurem ja teiseks on jalad juba pehmed, kipuvad alt ära minema. Kuid eks ma siis tasakesi laskusin allpoole. Ja vaatsin tagasi tipu poole, mille vallutanud olin. Oli uhke tunne.
Mäetipp, mille vallutasin Andides
 
Lõpuks jõudsin asustatud piirkonda tagasi, kuid alguses polnud mingit võimalust jalavaeva vähendada. Kõmpisin edasi. Selleks hetkeks oli GPS andmetel maha kõndinud 26 kilomeetrit. Lõpuks nägin bussipeatust ja istusin esimesse tulnud bussi. Vaatasin GPS´ist bussi liikumist ja kui see hakkas ära keerama, siis läksin maha. Väga õigel ajal läsin, sest kõrval oli metroopeatus. Metroopilet oli üllatavalt odav (70 eurosenti) ja nii ma seiklesingi tagasi hotelli metrooga. Enne hotelli jõudmist astusin läbi ka toidupoest ja võtsin piima ja muud söögipoolist, mida ma kavatsen nüüd nautima hakata.
 
Homme plaanin linna peale minna. Vaja ikka kesklinna elu ka vaadata. Aga tänase päevaga jäin väga rahule - jälle üks ilus hetk. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar