Jõudsin Lõuna-Aafrika Vabariiki

 

 

 

Eile õhtul istusin lennukile (vaadake fotot Abu Dhabi lennujaamast) ja täna hommikul ärkasin vahetult enne Johannesburgi jõudmist. Ja lisaks

Abu Dhabi lennujaama väljuvate reiside ootesaal (ringikujuline ja keskel post)

olin välja puhanud ja rõõsa (sain vist eile natuke liiast päikest :)). Nojah, tehelikult uinusin kusagil kella kahe paiku öösel ja ärkasin kell kaheksa hommikul. Ma pole kunagi veel lennukis nii sügavalt maganud. Qatar Airways on igati normaalne lennufirma, lennuk oli uus ja igasugu elektroonilisi võimalusi täis. Maandusime Johannesburgis kell 9.35. Ilm oli soe, kuid mitte palav - 17 kraadi. Ärge unustage, et Lõuna-Aafrika Vabariigis on hetkel talve algus. Samas on päikesepaisteline ja naga ma hiljem kuulsin on juba kaua aega põuda pidanud ning loodus on närbumas.

 

Esimene asi oli raha ära vahetada. Kui Araabia Ühendemiraatides ei pööranud mulle keegi tähelepanu, siis Lõuna-Aafrika Vabariigis tulid kohe, kui sissetulevate lendude väravast väljusin, mind kohalikud tervitama. Kõik tundsid millegipärast huvi minu edasise tegevuse osas, kuid mina olin natuke ebaviisakas, tänasin neid ja ütlesin, et mul on kõik fine ! Raha sain suhteliselt kiiresti vahetatud, kuigi seal tehti koopia passist ja võeti minu isikuandmed ning alles siis soostuti raha andma. Seekord vahetasin eurodest randidesse. Sain 150 euro eest 2329 ZAR´i. Arvestasin, et olen siin viis päeva ja umbes 30 eurot päevas läheb sularaha. Eks näis, kas jätkub. Randidest fotot tegema ei hakka, sest vaadake Nelson Mandela fotot ja siis teate, millised kõik rahatähed siin välja näevad. Kui raha vahetatud, pidin jälle läbi saali kõndima ning tüütuid abilisi eemale peletama. Kuid järgmiseks suundusin autorenti.

 



Seekord Avises probleeme polnud, pärast väikest pusimist saime auto vormistatud (nad isegi ei pakkunud suuremat autot?!) ja suundusin parklasse oma Toyota Etiost otsima. Kuna keegi minuga kaasa ei tulnud, siis käisin tükk aega ümber auto ja pildistasin kriimusid üles. Igaks juhuks. Siis istusin autosse ja ... rooli polnud. Tegelikult oli aga vale koha peal. Nimelt olin unustanud, et LAV on ju Inglismaa endine koloonia ja siin on vasakpoolne liiklus ehk rool on paremal pool. Nojah, ega sellest ju midagi häda pole, sest olen ju sõitnud varemgi vasalul pool nii Inglismaal, Austraalias kui Uus-Meremaal, kuid ... seekord oli auto manuaalkäigukastiga. Seega pidin käike vahetama vasaku käega. See oli probleem, vähemalt alguses. Eks sain teistelt liiklejatelt paari signali osaliseks, kuid lõpuks sain hakkama. Esimene sõit läks kohe Johannesburgist Nelspruit´i, kus ma ööbin. Hakkasin telefoni GPS´i seda linna sisestama ja ei leia ... no ei leia. Õnneks olin enne googliga linna üles otsinud ja nüüd hakkasin GPS´is selle linna kohta otsima ning selgus, et minu telefon nimetas seda linna hoopis Mbombela´ks. Vähemalt tänava nimi oli sama. Sõita tuli natuke üle 400 kilomeetri, milleks kulus pisut üle nelja tunni.






Küla Johannesburgi lähedal



 

Johannesburgi piirkonnas oli lage maa ja tühi väli. Tegeldi põllumajandusega ja nägin ka mitmeid suuri korstnaid, mis olid väga soojuselektrijaamade korstende moodi. Kuna lähedal olid tuhapäed, siis oli mul vist õigus. Aga aeg ajalt oli ka mõni küla tee peal. Tegin ühest neist foto ka. Päris omapärane. Kui aega saan, siis põikan mõnesse sisse ka. Eestis võiks teha küsitluse, kui palju meist tahaks sellises külas elada? Mida rohkem aga ida poole jõudsin, seda vormikamaks läksid maastikupildid ja üsna pea oli lage maastik asendunud kenade vooretega, mis meenutasid mulle Lõuna-Eesti kuppelmaastiku suurendatud koopiat. Kuna oli juba lõunaaeg, siis pidasin ühes kenas järveäärses söögikohas kinni ja pistsin nahka suure röstbiifi ja ... klaasi piima. Ma nimelt otsustasin, et proovin kõikides riikides piima juua ja nende erinevused välja tuua. Lõuna-Aafrika piim polnud enam nii Eesti piima sarnane. Kuid kindlasti oli see lehmapiim ainult taimed, mida lehmad sõid olid teistsugused ja sellest ka maitseerinevus. Aga mulle ka see piim meeldis. 

Vaade söögikoha aknast

Üha mägisem maastik Nelspruiti piirkonnas

Kui Nelspruiti või Mbombelasse, kuidas kellele meeldib, jäi juba alla saja kilomeetri muutusid voored mägedeks ning kattusid üha enam metsaga. Huvitab oli, et sõites läks tee kogu aeg allamäge. Või see tundus ainult mulle? Teeäärtesse tekkisid suured õunapuuaiad, kus saak oli valmimas. Sealt siis need LAV´i õunad meile tulevadki. Lõpuks nägi maastik välja selline nagu fotol - täitsa mägine.Tegin oma pardakaameraga ühe video ka, kui soovite vaadata Youtubes. Aga lõpuks jõudsingi kohale La Roca Questhouse. Väga kena väike kohakene. Lisan lõppu foto oma toast vaatega välja. Aga nüüd puhkama, sest plaanin hommikul tõusta kell kuus ja minna koge Krügeri Rahvusparki terveks päevaks safarile. Homme saan ehk ka mõned loomad, linnud ja taimed kaadrisse.


La Roca külalistemaja tuba