Pikk tee Las Vegasest Suure Kanjonini.

Hommikul panin matkajalanõud jalga ja varusin vett ning pool kaheksa hakkasin sõitma Suure Kanjoni poole. Arvestus oli, et umbes 12 jõuan sinna, sest sõita oli 450 km. Kuid sain ma sõidetud vaevalt 60 km kui mind suunati tagasi. Igal pool oli politsei ja lihtsalt paluti tagasi keerata. Keerasingi ja peatusin umbes 200 m kaugusel hotelli parklas ning hakkasin uurima, mis toimub. Kusagilt kuulsin, et ees on sild ja sellel on inimene, kes tahab alla hüpata. Küsisin, et kas sillast mõnda teed mööda ka läheb, siis kuulsin, et jah, 270 miilise ringiga. Hmm ... natuke liiga palju. Otsustasin oodata. Kui olin kaks tundi ära oodanud avastasin, et hotellil on tasuta internet ja uurisin natuke selle intsidendi kohta. Tuli välja, et hüppaja on naine, kellega politsei peab läbirääkimisi.  Ühus tiirutasid helikopterid, kohal olid ajakirjanikud ja tuhanded inimesed pidid oma plaane muutma, sest naine sillal tahtis oma elu lõpetada allahüppamisega. Miks ta tahtis alla hüpata, seda saame ehk hiljem teada. http://www.tucsonnewsnow.com/story/32325494/hoover-dam-bypass-bridge-closed-by-womans-threat-to-jump

 

 

Kuna internet võimaldas mul ka oma sõiduplaane üle vaadata, siis leidsin, et umbes 100 km allpool on ka sild, millest saab Colorado jõest üle ja ma ei teegi väga suurt ringi. Loomulikult hüppasin autole ja sõitsin uut teed mööda minema. Hiljem selgus, et sild avati pisut enne ühteteist, mina lahkusin 10.20 ehk oleks võinud veel hetke oodata ja poleks pidanud ringi tegema. Kuid tagantjärele tarkus. Sõitsin siis Bullhead sity´ni mööda väga ilusat maalilist teed. Ühendriikide läänerannik on ikka uskumatult vaheldusrikas ja ilus. Panen siia mõned roadtrackid (video 1, video 2, video 3) ja fotod. Fotodel kujutatud moodustised on mäed. Huvitav, kuidas said tekkida sellised mäed? Nagu oleks hiiglased vallatlenud ja kive räsanud... Ja videotes näete ka mägede vahel olevaid orgusid, mis on väga viljakad ja asustatud.

Lõpuks sain Colorado jõest üle ja kuna otsustasin Suurde Kanjonisse minna homme, siis polnud mul enam kiiret. Arvestades, et väljas oli 115 Fahrenheiti sooja (ca 46 ºC), siis otsustasin hoopis Colorado jõkke ujuma minna. Just silla lähedal oli kena ujumiskoht. Vesi oli väga värskendav ja karge võrreldes välistemperatuuriga. Veetsin vees oma tunnikese (video). Vesi oli nii puhas, et nägin jõepõhjas pirakaid kalu ujumas (video) ja väljas oli nii soe, et käterätti polnud vajagi, mõne minutiga veest välja tulles olin kuiv. Supermõnus. Sõitsin edasi ja kuna Suurde Kanjonisse enam ei kiirustanud, siis nautisin tee peal Mehhiko toitu ja imelisi maastikuvaateid. Kuna täna on internet hea, siis panin teile vaatamiseks hulgaliselt filme ja fotosid.

Lõpuks sõitsin hoopis Flagstaffi, kus on mul peatus kaks ööd. Siit Suure Kanjonini jääb alla 100 kilomeetri ehk piisavalt vähe. Hommikul lähen siis seda ilu vaatama. Muide - selgus, et täna sadas Suures Kanjonis äikesevihma ... kes teab, mis milleks on hea.

 

Tänane temperatuur Colorado jõe keskjooksul minu auto andmetel (ilmateade lubas sama)

 

NB ! Piim on Ühendriikides tasemel. Julgen anda üheksa punkti kümnepallisüsteemis. Selle ühe punkti võtab maha asjaolu, et piim on nii ära kooritud, et üle 2% piima ma ei leidnudki. Aga ka siin juuakse piima külmalt.