Krügeri rahvuspark ületas igasugused ootused. Selline tohutu maa-ala (peaaegu pool Eestit) ja nii palju erinevaid loomaliike seal vabas looduses elamas. Poleks osanud arvata, et kohtun seal gepardiga, hüaanidega ja teiste loomadega silmast-silma. Neid loomi eristas loomaaia loomadest täielik rahulikkus, nad elasid oma elu ja külastajad olid neile eikeegid. Soovitan soojalt kõigile - külastage Krügeri rahvusparki ja te ei kahetse. Eriti mõnus on oma (renditud) autoga seal ringi sõita, siis ei määra keegi teine, kui kaua mingit looma uudistada ning kuhu edasi siirduda.
Nüüd aga mõned tähelepanekud nendest riikidest:
* Majutuse broneerimisel võetakse raha enamasti ette (väikeste summade puhul kogu summa ja suurematel pool summast). Vähemalt Booking.com kaudu.
* Lõuna-Aafrika Vabariigis on justkui apartheiid justkui ammu lõppenud, kuid kui jälgida inimeste elu ja käitumist, siis valged on ikka omanikud ja tööandjad ning tumedanahalised (liht)töötajad. Tõsi, siin seal kohtas ka tumedanahalisi omanikke, kuid harvem kui valgeid.
* Svaasimaal polnud aga valgeid üldse näha ja seal oli olukord teine - nii omanikud kui töötajad olid tumedanahalised. Tõsi Svaasimaa majandus oli Lõuna-Aafrika Vabariigi omast oluliselt mahajäänum ning infrastruktuur kehvem.
* Svaasimaal liikusid loomad (lehmad, kitsed, sead, eeslid jne) vabalt külades ja teedel.
* Lõuna-Aafrika Vabariigi maanteedel ja kiirteedel tegid liiklemise raskeks "kurgikärud" nagu ma neid ristisin. Need on kaubikud järelhaagisega, kuhu on kuhjatud palju igasugu träni. Neid on päris palju ringi liikumas ja enamasti on autod vanad, ajavad tossu välja ja liiguvad aeglaselt. Mulle tundub, et mingi hulk inimesi elabki niimoodi "kurgikäruga" ringi liikudes. Huvitav, kuid Svaasimaal ei kohanud selliseid ühtegi. Teine grupp masinaid, mis tegid liiklemise raskemaks olid puiduveokid ja puisteaineveokid. Ka neid oli teedel palju. Svaasimaal enamasti puiduveokid.
* Svaasimaal polnud aga valgeid üldse näha ja seal oli olukord teine - nii omanikud kui töötajad olid tumedanahalised. Tõsi Svaasimaa majandus oli Lõuna-Aafrika Vabariigi omast oluliselt mahajäänum ning infrastruktuur kehvem.
 |
| Svaasimaal võis sellist teeületust tihti näha |
* Svaasimaal liikusid loomad (lehmad, kitsed, sead, eeslid jne) vabalt külades ja teedel.
* Lõuna-Aafrika Vabariigi maanteedel ja kiirteedel tegid liiklemise raskeks "kurgikärud" nagu ma neid ristisin. Need on kaubikud järelhaagisega, kuhu on kuhjatud palju igasugu träni. Neid on päris palju ringi liikumas ja enamasti on autod vanad, ajavad tossu välja ja liiguvad aeglaselt. Mulle tundub, et mingi hulk inimesi elabki niimoodi "kurgikäruga" ringi liikudes. Huvitav, kuid Svaasimaal ei kohanud selliseid ühtegi. Teine grupp masinaid, mis tegid liiklemise raskemaks olid puiduveokid ja puisteaineveokid. Ka neid oli teedel palju. Svaasimaal enamasti puiduveokid.
* Hooned on mõlemas riigis väikesed ja tagasihoidlikud. Svaasimaal ehk rohkem lagunenud. Enamus peresid elab alla 20 ruutmeetristel pindadel. Ainult linnades kohtab suuremaid rikkurite elamuid, mis Lõuna-Aafrikas enamasti kuuluvad valgetele.
* Mõlemas riigis sai hindade üle diskuteerida ja kaubelda, ka keelega oli lihtsam, sest enamus räägib inglise keelt.
* Hinnad on suhteliselt odavad. Kuid kui minna turismiobjektidele, siis hinnad tõusevad kohe kordades. Samad kujud, mis ma ostsin tee äärest umbes 1,5 euroga, maksid ametlikus turismipoes 5-6 eurot. Lennujaamas aga juba 9-11 eurot.
* Piim on Lõuna-Aafrikas hea ja maitsev, kuid Svaasimaal pisut üle-pastöriseeritud ja magusavõitu.
* Hinnad on suhteliselt odavad. Kuid kui minna turismiobjektidele, siis hinnad tõusevad kohe kordades. Samad kujud, mis ma ostsin tee äärest umbes 1,5 euroga, maksid ametlikus turismipoes 5-6 eurot. Lennujaamas aga juba 9-11 eurot.
* Piim on Lõuna-Aafrikas hea ja maitsev, kuid Svaasimaal pisut üle-pastöriseeritud ja magusavõitu.
* Kohalikud elanikud on sõbralikud ja abivalmis. Kuid lennujaamas ja suuremates linnades tulevad nad vehel tüütama oma teenuste pakkumisega. Samas on bensiinijaamas väga mugav tankida autost välja tulemata ning tankimise ajal pestakse klaasid ja vahel ka esituled ning kapott puhtaks.
* Svaasimaal saab maksta nii randides (Lõuna-Aafrika rahaühik) kui ka lilangenides (Svaasimaa rahaühik). Kurssi arvestavad nad 1:1.
* Kütuse hind on piisavalt odav, sõltuvalt tanklast 0,6-0,8 eurot liiter. Kiirteed on aga tasulised ja maksavad palju, üks tollipunkt oli 52-78 randi ehk 3-5 eurot ja neid on päris sagedalt. Mina maksin kokku kiirteemakse Lõuna-Aafrika Vabariigis 1800 km läbimisel peaaegu 40 eurot. Svaasimaal on sõiduautole ühekordne sissesõidumaks 50 randi (3,2 eurot).
* Liiklus on vasakpoolne ja omapärane. Kehtivad reeglid, mille selgekssaamiseks on vaja mitu päeva sõita ja reeglitele mõelda. Näiteks on STOP märgi juures omad reeglid, millest kirjutasin pikemalt eelmistes postitustes. Lisaksin veel, et kui auto pakub möödasõitu, siis lüitab ta sisse parempoolse suunatule, vaatamata sellele, et möödumine on ka paremalt.
* Loodus on väga ilus, seda eriti piirkonna idaservas, kus mäed vahelduvad tasandikega ning asustustihedus on väga väike.
* Kui panete reisides oma riided kappidesse, siis enne äraminekut vaadake kõik kapid üle. Mul õnnestus ühed püksid ja pluus Nelspruiti hotelli jätta.
Olid väga toredad sihtkohad. Just midagi sellist, millest unistasin. Lõpetuseks panen veel ühe lühikese video minu lemmikust gepardist. Ärge häält sisse lülitage, tuul kahiseb kõvasti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar