Rajusest vihmametsast kuuma päike alla.

         Raju oli ikka kohutavalt palju pahandust teinud. Kuid kohalikud elektri- ja teeteenistus olid ka tasemel. Kohe pärast troopilist tormi olid kõik kohalikud päästjad nagu sipelgad ametis ja tee sai suhteliselt kiiresti sõidetavaks. Vahel oli ikka päris ohtlik sõita bussiga kõrgepingetraatide alt ja puude ümbert mäest alla. Kuid bussijuht oli tubli ja meie grupi mehed abis. Nii me jõudsimegi õnnelikult suurte kahjustuste piirkonnast välja. Kokku oli selliseid hulle kohti tee peal kaheksa. Seda ööd ja hommikut ei tahaks enam üle elada. Ka teiste reisikaaslaste näod nägid väsinud välja, sest öösel oli raske sellise rajuga magada. Nii mõnigi tukkus kergelt oma istmel.

        Kuid päev jätkus kenasti. Vulkaan rullis ennast pilvedest lahti ja näitas end meile täies hiilguses. Ma ei saanud kiusatusest jagu ja lasin endast koos Arenali vulkaaniga foto teha. Käes on mul aga kott, mis on täis head ja paremat. Selle ostsin kohalikust kohviistandusest. Põhiliselt koosneb sisu kakaost ja ingveriga kakaoteest. Ühe Pura Vida tassi ikka ostsin ka, et see sõnakombinatsioon meelde jääks ja silme ees oleks. Kusjuures täitsa huvitav oli vaadata, kuidas kohvi kasvab ja valmib. Kohvi on ananasside (Dole) järel suuruselt teine ekspordiartikkel. Nad kasvatavad Arabica kohvi ning ekspordivad seda üle kogu maailma. Lisaks kohvile kasvatatakse ka kakaopuid. Istanduse aias oli lisaks ka muid viljapuid, millest kõige huvitavam oli cas puu, mille mahl on mõnusalt hapukas ja värskendav. Kahjuks pole Eestis seda mahla ega puuvilja kohanud. 

      Järgmise foto kohta on viktoriiniküsimus - mis puu viljadega on tegemist costaricalase käes? Ei hakka kohe vastust kirjutama. Lasen teil natuke mõelda. Vastuse saate alles lõpus. Kusjuures on tegemist väga tuntud taimega. Mõelge ... kusjuures ei mõelnud seda ma ise välja ... keegi grupist ütles, et hea viktoriiniküsimus. 

        Loomulikult kohtusime sellel päeval samuti paljude loomade ja lindudega. laiskloom askeldas taas puu otsas, linnud sõid nii toidulaualt kui ka viljapuudelt. Väiksed koolibrid olid taas ametis õite nektarist tühjendamisega. Elu käis. Uute loomadena esitlesid end meile ninakarud. Neid oli terve hulk ja nad olid väga julged. Lasid meil endid filmida ja pildistada. Kahjuks on tingitud nende julgus sellest, et turistid kipuvad neid toitma. Seda aga ei tohiks teha ... Huvitav, kust nad said karu nime ... ninast saan aru, aga karu moodi pole nad üldse.

Kuna täna kulus suur osa päevast sõidu peale järgmisse lodgesse, siis polegi rohkem suurt midagi kirjutada. Mõtlesin, et homme hommikul kirjutan teile toidust ... kui varem ärkan. Nüüd aga vastus küsimusele .... need on arabicu kohvipuu viljad. Nende sees on kaks kohviuba ja pärast töötlemist saab neist kohvi teha. Lõppu ka mõned kenad fotod loodusest ja lindudest. Homne päev ootab kuumaveeallikate, mudavanni ja loomulikult loodusmatkadega. Hakkab juba ära harjuma selle ilu ja elurikkusega.

koolibri traadil