Esmaspäev, 20. detsember 2021

Vaikse ookeani rannal

         Vaikse ookeani rand on meid vastu võtnud väga kuuma kliimaga ja troopilise äikesega. Päeval oli õhutemperatuur +30-35 vahel. Eile õhtul tuli äiksevihm ja täna hommikul kella 4.30 ajal, kui blogi kirjutan, ikka veel sajab ja müristab. Eile õhtul läksime päikeseloojangut vaatama, kuid siis algas vihm ja meie lootused päikeseloojangust kustusid. Öö otsa on sadanud. Nii on minu arusaam troopilisest vihmast muutunud. Kui varem arvasin et sajab kõvasti ja lühidalt, siis nüüd olen näinud, et kõvasti ja pikalt. Kuid nüüd pisut pikemalt eilsest päevast.

        Kõigepealt annan kõigile lugejatele hea idee, kuidas saab tühjadest pudelitest teha väga huvitavad valgustid. Meie hotellis on niimoodi kujundatud kõik välis- ja sisevalgustid ... kusjuures on kasutatud väga erineva suuruse, värvi ja kujuga pudeleid. Kindlasti proovin kodus järgi, kuidas see meie kliimas toimiks ... mul just ongi välisvalgustus poolik ja vanu pudeleid leiab ikka. Ah jaa ... hotellitubades pole siiski pudelvalgustid. Veel oli hotelli juures omapärane, et mitu tuba oli tehtud vanadest lennukitest ja ka õhtusöögirestorani juures oli kasutatud vana lennuki kokpitti.

           Päev algas jalutuskäiguga kohalikus rahvuspargis. Märksõnadeks sellel retkel olid - ilusad vaated, higine pluus ja valusad jalad. Ronisin üles mäenukkide otsa (ca 200 m tõusu) ning jäädvustasin seal vaateid. Mõned üksikud elusolendid jäid ka teele. Mingi suur sabata rott, kelle nimi ei jäänud mulle meelde ja mõned laisikud, kes enamasti olid kaugel ja kõrgel. Tõsi ... üks pojaga laisik oli tulnud hetkeks maapinnale, kuid just sellel hetkel uitasin ma üksi kaugetel radadel ja ei saanud seda haruldast hetke linti. Õnneks oli minu reisikaaslane Ede pildistanud laisikut ning tänu temale saan siin ka teiega jagada haruldaselt head fotot sellest aeglasest loomast pisike süles. Veel oli metsa all hulgaliselt ahve, kes siinkandis olid üpris jultunud ja kippusid söögikohtades toitu (eriti suhkrut) varastama ning igasuguseid krabisid, kes metsa all mudas ukerdasid.

        Pärast rännakut kaitsealuses metsas leidsin lõpuks ka vaikse ranna, kus ma sain üksi Vaikset ookeani nautida. Tõmbasin kibekiiresti ujumispüksid jalga ja kahlasin vette. Põhi oli kivine, kuid vesi oli soe ja mõnusalt soolane. Kui silma läks, kipitas korralikult. Kuid minu nauding ei kestnud kaua ... veerand tunni pärast "juhtusid" samasse kohta kõigepealt neli eestlast ja nende järel paarkümmend muud turisti. Nii minu mõnus üksiolek lõppeski. Tulin siis veest välja ja keskendusin krabide filmimisele. Neid oli rannakividel hulgim oma vähikäiku tegemas. Panen teile ka siia video krabi liikumisest kividel. Lõpuks leidsin, et see koht pole minu jaoks enam piisavalt atraktiivne ja läksin teiste juurde liivaranda. Seal oli mõnusam ujuda, sest põhi polnud nii kivine.

        Täna on meil vaba päev ehk programmi pole. Selleks päevaks planeerisin mina pärast hommikusööki paadireisi Vaiksel ookeanil (koos kaaslastega), siis massaaži poolteist tundi (tugev lihaste massaž) ning õhtul päikeseloojangu vaatamise ookeani ääres (kui ilm lubab). Seega täna pole põhjust reisikorraldaja päevakava lõppu lisada. Panen selle asemel fotosid kenadest vaadetest.

Hommikusöögivaade Vaiksele ookeanile









1 kommentaar:

  1. Laiskloom on nunnu, tea kas oli siis ka nii aeglane? :D
    Toredat massaazi ja ilusat koju jõudmist lumisesse Eestisse!

    VastaKustuta