Eile äratasid mind möiraahvi hõiked. Üks isane oli nii kiimas, et ei saanud muidu kui alustas juba päikesetõusul so umbes 5.45 oma kisaga. Nojah, eks ma olin juba peaaegu ärganud ka. Kuid panin siis riided selga ja läksin välja seda looma vaatama-kuulama..... nii pisike ahv aga nii kõva kisa.
Kuulake ise. Hommikuhämaruses on näha ka tema hambad ... uhh millised kihvad. Proovisime ise ka tema häält teha, et ärgitada ahvi karjuma, kuid selle peale tegi ta vaid uhk-uhk-uhk. Veel tuli jälgida, et otse ahvi alla ei seisaks, sest ülevalt tuli korralikult ahvi hommikuse sisikonna puhastuse jääke alla. Kõndides õnnestus isegi paar korda sisse astuda ... sest pilk oli ju kogu aeg üleval. Kuid päike tõusis kiiresti ja ahv loobus oma armuhõigetest ning
asus sööma. Hiljem nägin, et emasel oli laps kõhul ... mis armuvalust siin rääkida.
 |
| minu uksetagune |
Hommikusöök söödud suundusime bussi, et sõita uude mägisesse piirkonda. Kusjuures hommikul oli keegi otse minu ukse taha urineerinud ja ka väikse junni jätnud ... ju siis anti märku, et lase jalga, see on minu territoorium. Muide, toas jalutas mul üks geko, kes jälgis seinalt ja laest minu tegevust. Ikka eheda looduse keskel elame.
Vahetult enne väljasõitu ... ootasime just kottidega bussi ... sain lõpuks kohaliku harulduse, keda kutsuti tema häälitsemise järgi modmod´iks, ka fotole. See pidi kogu maailmas väga haruldane lind olema ja loomulikult punases raamatus. Aga ilus on ta ka ... eriti saba. Modmod´i jaht on meil grupis täitsa hasartne, seda haruldust soovivad kõik fotole saada. Igal juhul olin mina õnnelik ... tänu loomulikult kohalikule grupijuhile Monicale, kes linnu mulle kätte näitas. Ega ma ise poleks teda värvide rägastikust leidnud. Teel Monteverde pilvemetsa külastasime tee peal kohvikut, kus ma jõin ära smooti banaani ja kakaoga ning jäädvustasin videole papagiema lapse toitmise. Eks need papagoid olid kohviku juures turistide magnetiks, sest neid oli seal mitu ja nad karjusid ja meelitasid oma värvidega turiste juurde. Veel sain ma jäädvustatud seal palju erilisi videoid, kuid youtube üles laadimine on siin suht aeglane ja ei hakka seda tegema. ehk kunagi edaspidi.
Nii läks teekond kiiresti. Ja pärast pikka serpentiine mööda sõitmist jõudsime 1500 m kõrgusele Monteverde pilvemetsa. Minu tuba oli seal hiiglaslik ja voodi samuti kingsize. Kuna siin mägedes on piisavalt jahe, siis tuli uni mõnus. Õnneks polnud hommikul möiraahve mind äratamas ja nii ma magasingi poole kuueni. Nüüd lähen aga hommikusöögile ja pärast seda pilvemetsa matkama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar