Ujumine keelatud! Ärge toitke krokodille ...

      Küll aga võivad siin kliimatingimused muutuda. Ülevalt mägedest alla mereranda sõites muutus +17-20 kraadi soe ja hästi niiske õhk hetkega üle +30 kraadiseks kuivaks kuumuseks. Pilvine ja udune vaade muutus eredaks päikesepaisteks. Nii see mägine kliima on. Koos kuumusega ilmusid lagedale troopilised loomad. Ühe jõe ääres peatudes nägime seal tervet krokodillide kolooniat. Lugesin neid kokku kümmekond. Lesisid seal liikumatult liival nagu oleks nad plastikust kujud. Kui aga keegi viskas tühja kookosekoore suure sulpsuga vette, siis muutusid need kujud hetkega kiirrongideks kes kõik eksimatult sulpsatuse suunas tormasid. Päris hea vaatepilt. Seda oli hea vaadata kõrgelt maanteesillalt, mitte vahetult jõe äärest. Nägin ühe teise jõe ääres silti: "Ujumine keelatud. Mitte sööta krokodille". Alles nüüd sain aru, et need kaks lauset olid omavahel seotud. Eriline elamus - näha vabas looduses krokodille.

        Õnneks pole meres neid kohutavaid elukaid. Seega seal saab ka ujuma minna. Kuna oli laupäevane päev, siis olid kohalikud pered tulnud mereranda ja pidasid seal piknikut ning mõned mõnulesid vees. Liiv mererannal on vulkaanilisele piirkonnale omaselt tumedapoolne ning hästi tuline. Ilma rannajalanõudeta liikumine sellisel liival on nagu sütel käimine. Vesi on soe nagu k..si. Kuid ilus puhas. Rannas polnud näha plastprahti ega muud rämpsu. Loodan, et täna saame ka lainetesse ujuma.

            Kella kolmeks kohaliku aja järgi jõudsime Manuel Antoniosse, kus on järgmine peatuskoht. Siin oleme suisa kolm ööd. Kohe esimene asi oli mere äärde kiirustada. Rand oli rahvarohke ning seekord polnud need enam kohalikud. Mõned päevad tagasi algas turismihooaeg ning rannas ja ka linnavaates domineerisid Ühendriikidest tulnud turistid, kes nautisid Costa Rica puhta looduse võlusid. Tee ääres puu otsas istusid papagoid (aarad), kes huviga jälgisid inimeste tegevust. Need olid täitsa metsikud papagoid, keda istumas tabada on keeruline ... enamasti nad lendavad ringi. Minu kaamera zoom aga võimaldas neid suhteliselt lähedalt fotole jäädvustada.

            Tuba Costa Verde hotellis oli kigsize. Seal oleks võinud olla kogu perega, mitte üks nagu mina. Eraldi kööginurgaga, diivani ja rõduga. Laes liikusid kolm ventilaatorit ja seinal oli konditsioneer, mis õhku jahutas. Kõik mugavused. Akna taga oli aga vahetu loodus ja .... teerada, mis toast mööda kulges. See viimane polnud just eriti meeldiv, sest pidin ühe külje akende ees kogu aeg kardinaid hoidma, et möödujad sisse ei vahiks. Kuid ... "pura vida" ... mõnus on ikka. 

         Aga bassein, baar ja terrass, kust saab vaadata Vaikset ookeani ning päikeseloojangut on minu toast kümmekond meetrit ... sinna see aknast mööduv rajake viibki. Igal halval asjal on oma head küljed. Nii ma kella viie paiku terrassile suundusingi, et nautida päikeseloojangut. Esialgu siis pisut kaugemalt, kus ookeanilainete müha asemel oli autode sõidumüra ja inimeste jutuvada. Lisaks oli taevas kergelt pilvine ja päike loojus pilvedesse ... mis aga oli ka ilus. Täna loodan saada filmile merekohina ja päikeseloojangu ookeani. Kuid eks seda näe õhtul. 

         Lõpetuseks, nagu tavaks, panen tänase päevakava, mis reisifirma enne reisi ette andis. Eilses kavas olid olulised muudatused ... hommikune matk jäi ära ... ja seetõttu jõudsime varem uude hotelli. Loodan, et tänane rahvuspark ja mererand pakuvad toredaid elamusi. Elamustega on ikka nii, et reisi lõpupoole muutuvad erilised ja kaunid elamused natuke tavalisemateks, sest pea on juba emotsioone täis ja nii palju on juba nähtud. Kuid loodan, et üllatusi veel tuleb. Seda saab blogist lugeda siis juba homme hommikul.

Manuel Antonio rahvuspark

Täna külastame Manuel Antonio rahvusparki ning teeme paaritunnise matka lopsakas vihmametsas. 6.83 km² suurune rahvuspark on Costa Rica väikseim, kuid siinne mets on täis linde, ahve, laiskloomi ja lopsakat taimestikku.

Meie majutupaigast vaid 5-minutilise sõidu kaugusel Vaikse ookeani kaldal asub ka kaunis Manuel Antonio rand, kus saame rannamõnusid nautida. Just Manuel Antonio rahvuspargis asuvad Costa Rica kaunimad rannad.