Ayurveda Kovalamis

Pärast pikki lennutunde Tallinn-Helsinki-Doha jõudsime Indiasse Kerala piirkonda linna nimega Thiruvananthapuram. Nüüd öelge selle linna nime kolm korda hästi kiiresti, kui tuli välja, siis võite edasi lugeda. Nagu juuresolevalt fotolt on näha, jääb Tallinn 7223 kilomeetri kaugusele. Kell on kohaliku aja järele 2.38 kui maandusime ja istusime meile vastu tulnud taksodele. Eestis on kell 23.08, sest ajavahe on kolm pool tundi. Kaks taksot läksid ühte kohta ja meie oma teise. Peatun nimelt Marina Questhaus´is.
Thiruvananthapuram´ist Kovalami on ca 15 kilomeetrit ja sõit läks päris kiiresti. Aga siis algas jama, sest autojuht sõidutas meid alguses mingisse kohta ja väitis, et edasi sõita ei saa. Tal oli õigus, sest minu GPS näitas ka, et edasi on liivarand. Proovisime siis teiselt poolt sõita ja jõudsime Marine Hotelli juurde, mis aga polnud õige. Läks tunnike enne kui kohalikud välja selgitasid, kus meie öömaja asub. Lõpuks päädis asi sellega, et kõndisime kella nelja ajal öösel mööda mereranda ja leidsimegi kohalike abiga lõpuks hotelli üles. Kell 5.30 sain voodisse ja kell 9.30 tõusin üles. Oli raske tõusta … väga raske. Kaks korda tegin veel 15 minutit und, kuid kümneks ajasin end siiski voodist välja, sest siis pidi hommikusöök olema. Otsisin siis hommikusöögi kohta, ei leidnud. Lõpuks uurisin öömaja personalilt, et kus hommikusöök on ja nemad vastasid naeratades, et selle majutuse juurde hommikusööki ei käi. Nojah. Kuna meie grupijuht ka veel polnud ärganud, siis ei osanud teha midagi muud kui minna randa jalutama, sest kella 12.20-neni, mil mul pidi algama ayurveda seanss, oli piisavalt aega. Õues oli 30 kraadi sooja ja meri kohises (vaata videot). Kuna kõht oli tühi, siis sõin ühes rannakohvikus kerge kohaliku hommikueine, mis maitses väga vürtsiselt ja jalutasin ayrveda keskusse.
Jõudsin kohale ca 12 ja seal selgus, et kuna teised olid sisse maganud, siis lükkus minu aeg kella 14 peale. No mis seal ikka, kuhu meil kiiret. Läksin tagasi ööbimiskohta, mis õnneks oli lähedal, ja viskasin veel pooleteiseks tunniks külili. Kui ärkasin, siis oligi kell saamas kohe kaks ja ruttasin jälle keskusse. Kella kolmeks sain siis lõpuks konsultatsioonile, kus pidi määratama minu ravi. Konsultatsioon kestis mul umbes viis minutit, kus arst katsus mu pulssi ja lümfisõlmi, küsis mille üle kurdan ja saatis esimesele protseduurile. Ja nüüd läks lõpuks huvitavaks. Nimelt oli protseduuriks massaaž ürdiõlidega. Algas asi nii, et mulle määriti peopesadesse, otsaette, lagipähe, kõrva taha ja veel mitmesse kohta mingit paksu poritaolist möga. Järgmiseks õlitati mind pealaest jalatallani sisse ja alustati massaaži istuvasendis. Kõigepealt muditi minu õlist tilkuvat pead. Jajah. Juuksed olid õlist täiesti küllastunud. Mõtlesin vargsi, et küll oli hea, et ma vahetult enne väljasõitu juuksuris käisin ja minu pahameel juuksuri üle, kes juuksed esmapilgul liiga lühikeseks nudis, asendus tänutundega. Aga tagasi massaaži juurde. Peast edasi masseeriti kaela ja selga. Järgnes selili asend. Minu suureks üllatuseks masseeriti ka kõhtu ja seda veel päris põhjalikult. Mul pole kunagi veel kõhtu masseeritud. Huvitav tunne oli. Ja siis jalad ja käed. Seal oli kõige põhjalikum peopesade ja jalataldade osa.


Õline püksitagumik

Eraldi käidi üle iga sõrm ja varvas. Käsi väänati eriti kõvasti, sest minu ainuke mure ülevaatusel oli kätevalu küünarnukist õlani. Mõnus oli. Lõpuks õlitati sisse nägu ja masseeriti see ka ära. Kõik nina ja põsed ja habemes lõug ning vuntsilised huuled. Ehk massaaž oli äärmiselt põhjalik, üle tunni aja ja kogu keha käidi üle … välja arvatud üks teatud kehaosa … no saate ise aru. Massaaži lõpus pidin end kõvasti pesema, et õli maha saada. Anti küll mingit möga, mis pidi õli hästi eemaldama, kuid lõpptulemuseks oli ikka see, et püksitagumik ja pluus olid õhtuks õlised. Aga tunne oli super. Homme jälle poolteist tundi ja nii järgmised 16 päeva iga päev kell 7 hommikul. Ei tea, mis tunne viimasel päeval küll on ?? Eks näis.

Nii veeres päev õhtusse ja jalutasin oma õlise püksitagumikuga ookeaniäärsesse kohvikusse, kus nautisin värskelt pressitud greibimahla ja äsja püütud kala päikeseloojangu taustal merekohinas. No mis sa hing veel tahad. Võrratu vaade, supermaitsev mahl, hea kala ja mõnus tunne. Panin siia kohe palju fotosid, sest üks pilt ütleb rohkem kui kümme sõna.
Päev, mis oli alanud keeruliselt jõudis väga mõnusalt lõpuni. Homme hommikul lähen jälle protseduurile. Seejärel aga plaanin minna lainetesse möllama ja päikest võtma. Lisaks tahaks veel kokku leppida autojuhiga, et sõita järgmistel päevadel mägedesse loodusparki. Nii tore, et minu protseduur vara hommikul on, saan palju aega ringi sõitmiseks.
Nüüd lähen jalutan veel pisut rannas ja siis magama. Homme tuleb ilus päev :)