Nagu ikka alustan hommikustest ayurveda protseduuridest. Kõigepealt aur, siis tilgad ninna, massaaž ja aurukast. Massaažil oli põhirõhk jälle kätel. Küll ta ikka keeras ja väänas käsi, ise kogu aeg masseerides.
Kell 9.30 oli auto kenasti kohal ja sõit Neyyari Dam´ile võis alata. Käisime pangaautomaadi juurest ka läbi, sest sularaha kippus nappima. Kui juhtute Indiasse, siis arvestage sularahavajadusega. Kõige parem on eurosid kaasa võtta, saab soodsalt vahetada. Sularahaautomaadid ikka röövivad hulka ära. Mul läks ühes automaadis kaduma koguni 11 % rahast arvestades kohaliku sularaha turukursiga. Aga noh, raha käes ja sõitma. Tee peal tegin paar sõiduvideot, panen ühe siiagi (video). Kui hommikul oli liiklus enam-vähem, siis õhtul oli ikka täitsa hull sõita. Lisan etteruttavalt ka õhtuse sõiduvideo (video). Küsimus suurele ringile - mitu sõidurida on õhtusel videol kujutaud tänaval?
Jõudsime pisut enne 11-st kenasti Neyyar Wildlife Sanctuary´i parki. Neyyar´i tammi juures. Tamm ise oli väga võimas. Selle taga olev veehulk oleks üle ujutanud tammi purunemise korral tohutu maa-ala. Kui fotolt vaadata, siis veepiir on teisel pool ülemise randi juures. Tammi ümbrus oli ilusti korras hoitud, nagu ka teised Kerala Forests ja Wildlife Department´i objektid. Keralasse sattudes soovitangi loodusparkide infot sellelt kodulehelt vaadata.
Jalutasin üle tammi ja otsisin safari piletikeskust. Algul sattusin mingi paadilaenutuse piletikioskile, kus taheti paadi eest 1100 ruupiat tunnis, kuid kuna minu kindel siht oli lõvisid vaatama minna, siis otsisin edasi. Piletipunkti leidsin paarisaja meetri kauguselt tammist paisjärve kaldal. Pilet lõvisafarile ja krokodilliparki maksis kokku 555 ruupiat ehk umbes 6,8 eurot. Ostsin pileti ära, kuid ametnik ütles, et laev just väljus ja järgmine laev väljub siis, kui kokku tuleb vähemalt 15 huvilist. Mina olin siis neist esimene. Nojah. Mõtlesin, et lähen jalutan paisjärve kaldal niikaua kui safarisoovijad kogunevad. Sain just trepist alla, kui pileti müünud ametnik hõikas mulle, et mine kiiresti sadamasse. Läksingi … ja seal ootas mind väike paat, millega viidi mind laevale järele (video). Laev oli jõudnud juba veehoidla väikesel saarel paikneva lõvipargi juurde ja sõitjadki olid laevalt kaldale läinud. Kiirustasin minagi grupiga ühinema. Peagi saabus mingi logu tellitatud akendega buss, kuhu meid sisse aeti. Sain mõnusa aknaaluse koha ja mõtlesin, et kus nüüd alles pildistan lõvisid. Ootused olid suured.
Buss aga sõitis saare keskosas asuvale platsile, mille kõrval peesitas üks emalõvi, kes meie saabudes keeras pea tüdinult meist eemale (video). Bussijuht ja saatja proovisid vilistamise ja ukse paugutamisega lõvi tähelepanu võita, kuid ei miskit. Keegi venekeelsest seltskonnast naljatas, et saadame kedagi välja lõvi tähelepanu püüdma. Aga lõvi ei teinud meist väljagi. Ka tema tervis polnud foto ja video põhjal just kõige parem. Buss sõitis tagasi laeva juurde ja safari oligi läbi. Mul on veel hästi meeles Krügeri rahvuspargi safari Lõuna-Aafrika vabariigis, kus ma sõitsin autoga kaks päeva mööda poole Eesti suurust maa-ala ja kohtasin hulgaliselt erinevaid loomi vabas looduses (kui huvi, siis lugege siit). Need kaks safarit pole omavahel võrreldavadki. Isegi Rootsis asuvas Kolmardeni safaripargis oli palju huvitavam kui Neyyar´is. Edasi viis laev meid krokodillide pargi juurde … kus oli pisike lomp koos kümne krokodilliga, lompi ümbritses aed ja saime krokodille kaugelt läbi traataia piiluda. See safaripark tervenisti oli minu jaoks täielik pettumis. Võibolla sellepärast, et varasemad kogemused olid suurepärased ja ootused liiga kõrged.
Järgmisena sõitsime Kottoor Kappukadu elevantide rehabilitatsioonikeskuse juurde. Sinna jõudsime umbes kahe paiku. Piletimüüja soovitas oodata vähemalt kolmeni, et siis hakatakse elevante ujutama ja pesema. Neid olla kokku 18. Meil oli tund aega vaba ja kuna oli lõunaaeg, siis einestasime kohalikus kohvikus. Koos autojuhiga sõime ära kaks prisket riisirooga kalaga (fotol).
Mind saatev hindu ütles, et selline on nende tavaline kodune lõunasöök (kõlas nende keeles nagu "uno"). Selles kohvikus tuli ettekandja veel kala, riisi ja salateid juurde pakkuma. Ma polnud häbelik ja lasin endale teisegi portsu kala ja riisi tõsta. Kõht sai kohe korralikult täis. Ja kui tasumise hetk tuli, siis selgus, et meie kahe lõuna maksis 160 ruupiat ehk kaks eurot. No vot. Kahe euro eest kahekesi korralikult söönuks.
Selle ajaga oli elevantide pesuaeg kätte jõudnud ja ma läksin vaatama. Täitsa huvitav oli vaadata, kuidas elevandid vette läksid ja kuidas nad ennast pesid ning neid pesti. (video). Tegin hulgaliselt videoid ja fotosid. Igal juhul meeldis mulle see koht palju rohkem kui eelmine. Soovitan soojalt kõigile. Elevantide pesemine on kell 9 hommikul ja kell 15 päeval.
Siis tegin veel väikesed sisseostud Thiruvananthapuram´i bazaaril ja oligi päev õhtasse jõudnud. Päeva lõpetas traditsiooniline kala koos juustunaani ning riisiga ja värske viinamarjamahl. Päike oli kahjuks juba ammu loojunud.
Kell 9.30 oli auto kenasti kohal ja sõit Neyyari Dam´ile võis alata. Käisime pangaautomaadi juurest ka läbi, sest sularaha kippus nappima. Kui juhtute Indiasse, siis arvestage sularahavajadusega. Kõige parem on eurosid kaasa võtta, saab soodsalt vahetada. Sularahaautomaadid ikka röövivad hulka ära. Mul läks ühes automaadis kaduma koguni 11 % rahast arvestades kohaliku sularaha turukursiga. Aga noh, raha käes ja sõitma. Tee peal tegin paar sõiduvideot, panen ühe siiagi (video). Kui hommikul oli liiklus enam-vähem, siis õhtul oli ikka täitsa hull sõita. Lisan etteruttavalt ka õhtuse sõiduvideo (video). Küsimus suurele ringile - mitu sõidurida on õhtusel videol kujutaud tänaval?
Jõudsime pisut enne 11-st kenasti Neyyar Wildlife Sanctuary´i parki. Neyyar´i tammi juures. Tamm ise oli väga võimas. Selle taga olev veehulk oleks üle ujutanud tammi purunemise korral tohutu maa-ala. Kui fotolt vaadata, siis veepiir on teisel pool ülemise randi juures. Tammi ümbrus oli ilusti korras hoitud, nagu ka teised Kerala Forests ja Wildlife Department´i objektid. Keralasse sattudes soovitangi loodusparkide infot sellelt kodulehelt vaadata. 
Jalutasin üle tammi ja otsisin safari piletikeskust. Algul sattusin mingi paadilaenutuse piletikioskile, kus taheti paadi eest 1100 ruupiat tunnis, kuid kuna minu kindel siht oli lõvisid vaatama minna, siis otsisin edasi. Piletipunkti leidsin paarisaja meetri kauguselt tammist paisjärve kaldal. Pilet lõvisafarile ja krokodilliparki maksis kokku 555 ruupiat ehk umbes 6,8 eurot. Ostsin pileti ära, kuid ametnik ütles, et laev just väljus ja järgmine laev väljub siis, kui kokku tuleb vähemalt 15 huvilist. Mina olin siis neist esimene. Nojah. Mõtlesin, et lähen jalutan paisjärve kaldal niikaua kui safarisoovijad kogunevad. Sain just trepist alla, kui pileti müünud ametnik hõikas mulle, et mine kiiresti sadamasse. Läksingi … ja seal ootas mind väike paat, millega viidi mind laevale järele (video). Laev oli jõudnud juba veehoidla väikesel saarel paikneva lõvipargi juurde ja sõitjadki olid laevalt kaldale läinud. Kiirustasin minagi grupiga ühinema. Peagi saabus mingi logu tellitatud akendega buss, kuhu meid sisse aeti. Sain mõnusa aknaaluse koha ja mõtlesin, et kus nüüd alles pildistan lõvisid. Ootused olid suured.
 |
| ma olin esimene ja viimane, kes lõvi nägu nägi … siis pööras ta pea ära |
Buss aga sõitis saare keskosas asuvale platsile, mille kõrval peesitas üks emalõvi, kes meie saabudes keeras pea tüdinult meist eemale (video). Bussijuht ja saatja proovisid vilistamise ja ukse paugutamisega lõvi tähelepanu võita, kuid ei miskit. Keegi venekeelsest seltskonnast naljatas, et saadame kedagi välja lõvi tähelepanu püüdma. Aga lõvi ei teinud meist väljagi. Ka tema tervis polnud foto ja video põhjal just kõige parem. Buss sõitis tagasi laeva juurde ja safari oligi läbi. Mul on veel hästi meeles Krügeri rahvuspargi safari Lõuna-Aafrika vabariigis, kus ma sõitsin autoga kaks päeva mööda poole Eesti suurust maa-ala ja kohtasin hulgaliselt erinevaid loomi vabas looduses (kui huvi, siis lugege siit). Need kaks safarit pole omavahel võrreldavadki. Isegi Rootsis asuvas Kolmardeni safaripargis oli palju huvitavam kui Neyyar´is. Edasi viis laev meid krokodillide pargi juurde … kus oli pisike lomp koos kümne krokodilliga, lompi ümbritses aed ja saime krokodille kaugelt läbi traataia piiluda. See safaripark tervenisti oli minu jaoks täielik pettumis. Võibolla sellepärast, et varasemad kogemused olid suurepärased ja ootused liiga kõrged.Järgmisena sõitsime Kottoor Kappukadu elevantide rehabilitatsioonikeskuse juurde. Sinna jõudsime umbes kahe paiku. Piletimüüja soovitas oodata vähemalt kolmeni, et siis hakatakse elevante ujutama ja pesema. Neid olla kokku 18. Meil oli tund aega vaba ja kuna oli lõunaaeg, siis einestasime kohalikus kohvikus. Koos autojuhiga sõime ära kaks prisket riisirooga kalaga (fotol).
Selle ajaga oli elevantide pesuaeg kätte jõudnud ja ma läksin vaatama. Täitsa huvitav oli vaadata, kuidas elevandid vette läksid ja kuidas nad ennast pesid ning neid pesti. (video). Tegin hulgaliselt videoid ja fotosid. Igal juhul meeldis mulle see koht palju rohkem kui eelmine. Soovitan soojalt kõigile. Elevantide pesemine on kell 9 hommikul ja kell 15 päeval.Siis tegin veel väikesed sisseostud Thiruvananthapuram´i bazaaril ja oligi päev õhtasse jõudnud. Päeva lõpetas traditsiooniline kala koos juustunaani ning riisiga ja värske viinamarjamahl. Päike oli kahjuks juba ammu loojunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar