Ashtamudi järvel

Algas päev protseduuridega, seekord siis massaaž, mask ja pea õlitamine. Küsisin ka järgi, et milleks see pea õlitamine ka hea on? Ja sain teada … maandab stressi, aitab lõõgastuda ja avab meeled. Selleks, et õli voolamise ajal pähe mitte päris magama jääda, antakse iga natukese aja tagant kongilöök. Homme on protseduurid lõuna ajal. Saan hommikul kella üheksani magada … kui und on.



neljakesi rolleril

Kell 10 alustasime sõitu Kollam´i poole, kuhu olin seadnud eesmärgiks minna. Ega linn mind väga huvitanudki, hoopis Ashtamudi järvele tahtsin minna. Kui seda ikka saab järveks nimetada, sest selles veekogus seguneb merest tulev soolane vesi ja jõgedest järve voolav mage vesi. Igal juhul on keskkond väga omapärane ja tänu sellele tahtsingi sinna minna.
Sõit kestis üle kahe tunni ja selle ajal oli aega igasugu asju arutada. Mis on Indias ja Eestis erinevat. Kõigepealt muidugi see, et Eestis pole mussoonvihmasid ja selle eest on talv. Manu teadis, mis on lumi, kuid pole ise veel lumes sumbanud. Maavärinaid ja orkaane ka Eestis pole ja Indias on. Temperatuur Indias langeb talvehommikutel +15 kraadini ja see olla nende jaoks väga külm. Ma ei mäleta, kas ma juba kirjutasin, kuid minu autojuht Manu räägib malajalami keelt, seda räägib enamus inimesi Kerala osariigis.

Liiklusest olen juba kirjutanud, sellest oli ka juttu. Mainisin talle, et erilist ohtu kujutavad teedel suured bussid, sest nad on väikse pöörderaadiusega ja suured kohmakad. Samas aga kihutavad hullusti. Selle peale kostis ta, et eile oli just Kollami linnas, kuhu me suundume, olnud liiklusõnnetus bussi ja sõiduauto kokkupõrkes. Surma sai kuus inimest, kellest kaks olid lapsed - 4 ja 6 aastane. Kohutav. Panin kohaliku liinibussi foto ka siia juurde. Sõiduauto kõrval, et oleks võrdlusmoment olemas.
Ka poliitikat puudutasime. Sain teada, et Keralas on kommunistide võim - seda ainsana India osariikidest. Ja kõige lõpus sain teada, et minu kaaslane on 28 aastane ja tal oli 10.jaanuaril sünnipäev. Mulle ta sellel päeval oma tähtpäevast ei kõssanudki. Talle ei meeldivat eriti tähistada. Kuid eks ma anna talle järgmisel kohtumisel kingituse üle.

Kollamisse sisse sõites hakkas kohe meie kõrval valjuhääldiga auto (video) mingit sõnumit edastama. Kuulsin Manult, et see oli propaganda, mis andis teada peaministri saabumisest Kollamisse. Ta tuleb 15.jaanuaril mingit uut teed avama. Kõikjal olid tema näoga plakatid. Puhas poliitiline propaganda. Sama hull nagu meil … poliitikud käivad teid ja sildu avamas, et näidata nagu nemad oleks olnud kõige tähtsamad tegelased just selle objekti valmimisel. Kas ikka on? Või on see ainult meetod rohkem hääli saada.

Aga las see poliitika jääb kus see ja teine. Ma jõudsin järve äärde. Pärast väikesi läbirääkimisi sain renditud kümnekohalise laevukese koos kapteniga, millega järvele sõitsime. Tuli meelde Tätte lauluke "Miljuneer" … kes pole kuulnud, siis kuulake. Lõbus lauluke. Mul oli ka laev ja kapten, ainult tõmmu plikat polnud, kes mulle viskit ja kakaod tooks.
Järv on erakordselt kala- ja linnurikas. Kohe sõidu alguses tuli meie käilavette terve parv huvitavaid linde (video). Kui need linnud paigal olid, siis oli neil pikk kael ja kui lendasid, siis tõmbasid kaela lõõtsaks ja olid nagu paksu kaelatud linnud. Vaadake seda videot ja fotosid. On ju erilised linnud? Need on ladina keeles Ardea alba´d ehk eesti keeles hõbehaigrud. Neid olla suvel ka Eestis, kuid mina pole näinud. Vähemalt pole neid nii palju kui Indias. Kui videolt tähelepanelikult linde vaatate, siis näete, et mitmel neist on kalakesed noka vahel. Seda nad sealt käilaveest otsivadki.

Teine silmatorkav linnuliik oli laevakapteni sõnul kotkad, kes toitusid samuti kaladest. Nende määramine oli veelgi raskem. Ma isegi arvan, et neid oli suisa mitu liiki. See siin fotol paistab olevat Haliastur indus ehk valgepea-purihaugas, kuid ma pole üldse kindel. Nad lendasid kõrgel ja kiiresti, raske oli hästi kaadrisse saada.

Kuid mitte linnud polnud meie järvereisil kõige huvitavamad. Hoopis kalamehed ja kalapüügiriistad. Need fotol olevad instrumendid on "hiina kalamehed" nagu minu kapten teadis väita. Neid oli selles järves kümneid, kui mitte sadu. Põhimõte väga lihtne raamide külge pannakse võrk ja seadeldis lastakse vette. Öösel pannakse tipus olev latern põlema ja kalad tulevad valguse peale kohale. Edasi pole muud kui võrk kaladega välja tõsta. Lihtne ja tõhus meetod. Kellel huvi, siis neile võin veelgi fotosid jagada. Jäädvustasin neid agregaate igast küljest.
Lisaks oli ranna ääres kümnete kaupa kalalaevu. Mõni uuem mõni päevinäinud. Sellel fotol on laevade taga näha ka kirikut. Huvitav on asjaolu, et selles piirkonnas ümber järve oli väga palju kirikuid. Ma nägin vähemalt nelja, üks silmapaistvam kui teine ja viiendat ehitati. See viies pidavat saama 27000 ruutjalane ehk ca 2500 ruutmeetrine. Võimas. Ju siis kalamehed on rohkem kristlased kui hinduistid.
Veel torkas silma, et kalda ääres oli väga ilus park, kus pühapäevasel päeval paljud kohalikud lõõgastusid. Sõitsime sealt mööda ja jäädvustasin ka selle videole. Ka hooned ümber järve olid väga suursugused. Ka neist tegin mitu fotot. Eriti hakkas silma üks hoone, mille kõrvale oli omanik püstitanud hiiglasliku kuju. Sellest kujust tegin iga külje pealt fotosid. Vaadake ja mõtisklege.


Eks seal järvel oli muudki huvitavat, kuid kõike ei suuda siin ära näidata ja kirjeldada. Igal juhul möödus kaks tundi linnutiivul. Naljakas oli see, et kui hakkasime tagasi sõitma, siis küsisin kaptenilt, et kas see, kuhu sild viib on saar? Tema vastas, et jah, see on saar. Kui ma aga oma GPS kaarti vaatasin, nägin, et oli hoopis poolsaar. Nojah. Ta nimetas haigruid ka kotkasteks. Siiski panen siia foto kaptenist, mille me sõidu ajal aegvõttega tegime. Valgus pole kõige parem …

Tagasiteel käisin veel kiiresti ühes templis, mille nime kahjuks ei mäleta ja sõime mingis kohalikus teeäärses söögikohas kaks muna-biryani´t 160 ruupia eest. Nii see päev kiirelt möödus. Jäin väga rahule.

.