Nüüd olen juba neli protseduuri kirjeldust võlgu. Vahetult enne Sabarimala reisi, pärast seda ja siis veel kaks päeva. Enne reisi tehti massaaž, nagu ikka, siis patsutamine ravimikotikesega ning näomask, pärast reisi oli raske protseduurile keskenduda, sest uni tükkis koledal kombel peale, seda enam, et pärast massaaži tuli näomask ja õli pähe valamine … see viimane protseduur oli üsna ebameeldiv. Lõõgastumisest ega stressimaandamisest polnud juttugi. Üleüldse on see "õli pähe", ehk peene nimega shirodara, minu jaoks alati üks piinlemine. Lamada 20-40 minutit selili ühes asendis on kole raske. Küll hakkab kusagilt sügelema, küll midagi valutama, küll on lihtsalt ebamugav olla. No ei saa aru sellest protseduurist. Eile oli samuti massaaž ja õli pähe ning täna massaaž, näomask ja siis patsutamine kuumade raviminutsakutega. Täna lugesin patsutamise ajal huvi pärast sekundeid, kui pika aja tagant nutsakut vahetatakse. Sain selleks 5-10 sekundit ehk vahetamine oli pidev. Piilusin seda nutsakut ennast ka, oli umbes 10 cm läbimõõduga riidesse mässitud ravimipall, mis soojendati pannil õlis … sealt siis ka selline kuumus.
Täna hommikul kui 6.30 voodist tõusin ja vannituppa siirdusin, oli mul seal külaline. See väike armas sisalik oli seinal ja vaatas oma suurte öölooma silmadega mind. Oli vist läbi akna sisse tulnud. Loodan, et ta oli söönud ära hulgaliselt väikseid vastikuid sääski, kes minu verest end täis olid imenud. Sisalikul vaesekesel oli üks jalg puudu. Räägitakse, et sisalikel kasvab saba tagasi, ehk kasvab jalg ka. Ega ta mul end kaua imetleda lasknud, "kadus kiirelt üle mäe, lapsed eks nüüd tuppa läe".
Eile jäigi blogipostitus vahele. Tegelesin terve hommikupooliku rahvatantsuga. Nimelt on meil tulemas ülevaatus ja kuna teised Eestis usinasti harjutasid, siis pidasin vajalikuks ise ka samme meelde tuletada. Alustasin kohe pärast hommikusööki. Leidsin ülemisel korrusel vaikse joogakoha, kus kedagi peale minu polnud. Panin arvutist muusikavideo käima ja tantsisin. Samal ajal filmisin ja vahepeal vaatasin videolt, kuidas välja tuli. Nojah, mõni koht paremini, mõni halvemini. Pärast 40-50 minutilist tantsimist oli pluus läbimärg ja võhm väljas. Kuid … nagu Otto-Triin oma suvelaulus laulab "õnneks meri kaugel pole..." võtsin räti ja kohe ookeani. Pärast pooletunnist karastust sain jälle tantsida. Niimoodi tegin neli sessiooni. Usun, et kasu sellest ikka tuli. Eriti hundirataste harjutamine, mida "Pikseloitusu" tantsus peab viskama oma üheksa korda … Vahepeal tulid naabermaja katusele suvitajad ja vaatasid huviga minu tegemisi … ma ei pööranud neile tähelepanu. Siin ka üks video minu harjutamisest (video). Tantsisin tantsu "Selle metsa taga...". Ärge siis seda vaadates väga kõva häälega naerge. Minu abikaasa, kes on ka minu tantsupartner, saatis trennis ülesvõetud video "Pikseloitsust", sest minu koht tantsus oli vahetunud. See oli väga tänuväärt. Aitäh talle.
Pärastlõunal tegin väikese uinaku ja siis käisin protseduuridel ning söömas. Mulle on üha rohkem hakanud meeldima biryani erinevate lisanditega nagu kana, muna ja aedviljad. Paras ports lõunaks. Õhtul võtan ühe mahla peale ja ongi päeva toit söödud. Eile oli mahlaks granaatõuna värskelt pressitud mahl. Mmmm kui hea. Ka ingveri-sidruni vesi on mõnus, eriti kuumaga võtta. Toitude vürtsisusega on suu juba ära harjunud.
Oma autojuhiga oli Sabarimala mul viimane sõit. Tänasin teda soojalt ja kinkisin ühe rahvarõivas tüdruku. Superhea juht, kust oli alles reaktsioonikiirus ja manööverdamisoskus. Mina oleks sellistes olukordades kindlasti auto ära mõlkinud. Tegime koos rannal foto. Saatsin selle meiliga tallegi. ma ei tea, kas ma mainisin juba, kuid ta on 28 aastane … alles … ja juba nii tubli. Tal on naine ja 2,5 kuune laps. Igati tore poiss. Kui veel Indiasse juhtun, siis kindlasti helistan talle.
Õhtul külastasin Kovalamis ühte festivali rongkäiku, kus kaunistatud elevant läks läbi linna trummipõrina saatel. Trummipoisid meeldisid mulle eriti, tagusid täiega ja mõnuga. Tegin neist video ka (video). Elevant oli ilus suur loom, kuid nii ära aheldatud, et pisut kahju hakkas. Inimesed olid lõbusad ja viisid läbi oma usurituaale. Midagi oli sellel pühal tegemist tulega, sest paljudes kohtades oli väike tuleanum, mille juures kohalikud oma käsi "põletasid" ehk kiiresti tulest läbi lasid ja siis enda ja teiste päid paitasid.
Ja lõpuks päikeseloojangu fotod. Nagu ikka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar