Filipiinide reisi kokkuvõte

Väga tore reis oli. Panen siia kõik oma blogipostitused ritta ... siis saab neid lugeda ja vaadata. 30 päeva oli päris paras aeg Filipiinide vallutamiseks, kuid kindlasti mitte piisav, et kõikidesse kaunitesse kohtadesse jõuda.

* Teekond Tartu - Tallinn - Istanbul - Singapur - Manila

* Autosõit Filipiinidel

* Hungduan riisiterrassid ja Bogyah kuumaveeallikas ... tegus päev

* Kolmepäevane matk Filipiinide riisiterrassidel Banaue - Cambulo - Batad - Bangaan + Snake river. Seitse soovitust Filipiinides matkale minejatele.

* Sagadas koopa sügavuses ... taas kord erilised katsumused ja elamused

* Mayoyao piirkond ja Taal vulkaan ... mitu tegevusterohket päeva

* Cebu, siit ma tulen

* Cebu saarel North Coast Beach Resort´is.

* Aktiivne päev Bohol´i saarel ... imelised väiksed Tarsier´id.

* Maya sadam ja võrratu Malapascua saar

* Cebu Safari And Adventure Park ... polnud vigagi.

* Kawasan Falls, Tumalog Falls ja Oslob Whale Shark Watching ... ka Lõuna*-Cebu on avastatud ...

* Busuanga, Coron ja teised väikesaared Filipiinidel Palawan´i provintsi põhjaosas

Mis meeldis:

* Loodus ... nii maastikud, taimed kui loomad ... ja putukad. Nii vaheldusrikas. Imelised rohelised mäed, terrassid nende nõlvadel, erinevad kosed ja joad ... üks kaunim kui teine, mägiteed serpentiinidega ja kohati kaljurünkade all kulgevad. Vaalhaide vaatlus jäi väga meelde ... võimas vaatepilt. Ja need erinevad armsad liblikad ... nii palju ja nii erinevad liigid... oleks ma vaid neid tundnud ja määrata suutnud. Troopilised taimed, mis õitsesid ja kandsid vilju erinevatel aegadel ... kogu aeg õitses midagi ja mingid viljad olid valmimas. Riisiterrassid Luzoni saare põhjaosas. Ja meri, iga päev erineva ilmega ning kristallselge läbipaistva veega ... Need imelised päikesetõusud merest ja mägede tagant, neid sai jäädvustatud kümnete fotodega. Ehk kokkuvõttes nii vaheldusrikas ja eriline loodus, just see mida otsima läksin.

* Inimesed ... Väga sõbralikud ja abivalmis inimesed elavad Filipiinidel. Kõikjal, kus abi oli vaja, sain selle kiiresti ja naeratusega. Eks igal pool ole nii häid kui halbu inimesi, kuid tundub, et Filipiinidel on heade suur ülekaal. Näiteks kui oli parkimiskohta vaja, siis juhatas suvaline kohalik tänaval, kus ja mis hinnaga saab parkida. Või kui ei leia õiget kohta üles, siis küsi vaid ja kohe juhatatakse ... Kusjuures on lõviosal inglise keel vabalt suus ... parem kui minul ... sest inglise keel on ju seal teine riigikeel. 

 

* Toidud ... Mitte kordagi ei läinud toiduga täiesti alt, kuigi tellisin umbropsu kohalike nimetustega toite. Vahel vaatasin ikka googlist järgi ka, kuid see mis seal kirjas oli, ei pruukinud vastata sellele, mis lauale toodi. Ehk oli nuudliroog vahepeal pisut soolane, kuid samas olid kõik toidud maitsekad ja eurooplase jaoks parajalt vürtsikad ... Kõht ei läinud korrakski korrast ära ... vaatamata sellele, et vahepeal einestasin ka kohalike jaoks mõeldud toidukohtades. Eriti meeldis Kawali küüslauguriisiga ... mis olid keedetud ja pruunistatud sealiha tükikesed ... just nagu minu ema teeb. Loomulikult olid väga maitsvad puuviljad, eriti mangod ... ja kõik mis nendest tehti ... shake, mahl jms.

* WC-d ... kõik tualettruumid, kus käisin, olid varustatud bideeduššiga ja tualettpaber oli ka saadaval. Vahel küll ukse juures või sissepääsul, kuid oli. Puhtuse üle wc-des ei saanud ka kurta ... kuid samas peab arvestama, et käisin vaid normaalsete toidukohtade, hotellide ja lennujaamade tualettruumides... avalikke kohti ei külastanud.

* Rahavahetus lennujaamas ... see oli kiire ja mis üllatav ... väga hea kursiga. Näiteks kui ametlik kurss oli euro eest 71,2 PHP-d, siis lennujaamas sai 70,3-70,4 PHP-d ehk vaid 1,2-1,3% odavamalt ... seda ei ole enamuses lennujaamades. Vahedustasu ei võetud. Kusjuures sai pangaautomaatidest raha võttes ja kohalikelt vahendajatelt palju halvema kursiga vahetada, kõige halvem kurss oli 56 peesot üke euro, mis pakuti ja enamasti oli rahavahetajate kurss 64-68 peesot euro.  

* Tegevuste rohkus ... mitte kordagi ei hakanud igav. Igaüks saab valida vastavalt oma soovidele ja tõekspidamistele endale sobiva tegevuse. Eks paljud kohad olid turistidele mõeldud ja mõeldud raha sissetoomiseks, kuid samas oli neid palju ja nad olid eriilmelised. Ikka leidis koha, kus oli mõnus ja vaheldusrikas. Eriti meeldis snorgeldamine, merepõhi on Filipiinidel väga vaatamisväärne ja vesi selge ning läbipaistev. Turismimaks, mida igal pool korjati, polnud suur, kuid kohad olid kenasti korras ja puhtad. Atraktsioonid olid kaardil ja teatmikes kenasti toodud, polnud vaja otsida.

 

Hinnad ... no söömine oli ikka väga mõnusalt odav. Kui 700 PHP eest süüa ehk umbes 10 eurot, siis see oli kõva söömine. Tavapäraselt jäi lõuna- ja õhtusöökide maksumused 300-400 PHP piiridesse ehk umbes 5-6 eurot. Vesi oli enamuses toidukohtadest tasuta saadaval ning riisi ports maksis vaid sente. Ka riietusesemete hinnad polnud kallid ... T-särgi sai kätte paari-kolme euroga, turismikohtades ka nelja-viie euroga. Ilusad suveniirid olid kümmekond eurot väärt, mis meil maksavad sadakond eurot. Grab´iga sõitmine oli samuti väga odav, tricycle´st rääkimata. Korraliku majutuse sai paarikümne euroga ja väga korralik sviit maksis kuni 50 eurot öö ... kusjuures sai Agoda portaalist odavamalt kui kohapeal. 

Mis ei meeldinud:

* Mustus ja räpasus ... kui turistikates ja hotellides oli kõik väga puhas ja "lakutud", siis nii nagu neist kohtadest eemale minna ... näiteks hotelli territooriumilt välja ... nii oli kõikjal palju prahti, tühje pudeleid, prügihunnikuid, plastkotte, ehitusjäätmeid ja muud sodi. Pakendimajanduse, globaliseerumise ja plasti võidukäiguga kaasas käiv plastprügi oli ikka tohututes kogustes. Tee ääred ja veekogud olid prügi täis välja arvatud kaitsealad ja hotellide rannad, mida arvatavasti puhastati regulaarselt. Silma torkas, et Bohol´i saar oli muudest piirkondadest pisut puhtam. 

* Liiklus ... mis oli linnades ja kohati ka külades ikka väga kaootiline. Liiklust aeglustasid tricycled ja neile sarnased jalgrattad ... mis olid kondimootoriga kolmerattalised, neid oli kõikjal. Tsiklid ja rollerid siblisid kõikjal autode vahel ja proovisid läbi minna ka sealt, kust vaevu mahtus. Mööda sõideti paremalt ja vasakult ... seda nii tsiklid, autod kui bussid. Väikebussid ehk van´id olid eriti julmad, surusid vahel ikka mööda nii, et vastutulijad pidurdasid täiega. Samas oli võimalik liiklusloogikat mõista ja rahuliku, kuid natuke julma (eurooplase jaoks julma) sõidustiiliga sai seal hakkama. Ükski liiklusmärk polnud liiklejatele oluline, pidevjooned ... nii ühe kui kahekordsed, ei seganud möödumast ja vaid fooritulesid järgiti linnades. Sõitsin kahe autoga kokku 2200 km ... 1200 Luzon´i saarel ja 1000 Cebu saarel ning kogu selle aja jooksul oli üks avariiohtlik olukord, kui ise natuke liiga uljalt hakkasin tricycle´st enne kurvi mööda kimama. Kuid saime vastutulijaga mõlemad pidama ja vabandasin käeviipega.

* Putukad ... kui liblikad, ämblikud, sajajalgsed ja mardikad olid väga huvitavad, siis oli ka vereimejaid sääski ... kuigi mitte palju ... ja tohutus koguses sipelgaid. Nii vaaraosipelgaid, väikseid musti ning punaseid sipelgaid kui ka suuri kuklasi. Ega need sipelgad muidu häirinudki, kuid kui nad ikka hotellitoas ringi sibasid ja söömise ajal laualt riietele liikusid, siis oli pisut ebameeldiv. Ükskõik millises looduslikus kohas millestki kinni võttes oli oht, et mõned sipelgad koheselt käele ja riietele tulevad. Üks tige punane eritas oma kipitavat sipelghapet mulle varba peale ka ... oli kümmekond minutit valus.

* Hallitusseened, viirused ja bakterid ... mida silmaga ei näe, kuid mille hulk on soojadel maadel, sh Filipiinidel märkimisväärne. Kusagil liikudes õnnestus kriimustada vasaku jala põlve kõrvalt nahka, mida ei pannud kohe tähelegi ... ja tunniga oli juba ümbrus punane ja paistes, mis viitas infektsioonile. Õnneks oli desinfitseeriv aine ja plaastrid käepärast ning haav sai korduvalt puhastatud, desinfitseeritud ja plaastriga kaetud. Päevaga infektsioon taandus ja haav paranes, kuid plaastrit pidi seal hoidma peal mitu päeva, kuni katkine nahk taastuma hakkas. Loomulikult pidi pesema käsi rohkelt ja kõik puuviljad vajasid samuti nii pesemist kui ka kuivatamist. Mango, mis jäi päevaks sooja tuppa seisma, oli juba kaetud hallitusega ... mille maha pestes sai seda küll süüa, kuid oli näha, kui kiiresti kõik reostub.

* Kukkede rohkus maapiirkondades ... no ütle, mis ütled, kuid kui kuked hakkavad kell kaks-kolm öösel kirema ja teevad seda järjepidevalt kuni lõunani ... ja vahel kui õhtupimedani, siis ühel hetkel hakkab see närvidele käima küll. Eriti siis kui tahaks sõba silmale lasta ja lõõgastuda. Neil sulelistel on bioloogiline kell paigast ära ... peaks nad ju päikesetõusuga kirema hakkama ... kuid ei ... poole öö ajal ja poole päevani. Ja kanu ning kukki oli ikka massiliselt ... kõikjal.

* Hulkuvad koerad ... mis on ka kohalike arvates probleemiks. Nad on kõikjal ... majade ümbruses, looduses, teedel ja hoovides. Nad takistavad liiklust, magades soojal teepinnal, kisklevad omavahel ja hauguvad valimatult. Mustusest rääkimata ... kui radadel kõndida, siis tuleb kogu aeg "miine" jälgida, mida koerad on jätnud nii rajale kui selle kõrvale. Kui sellise sisse astuda, siis on jalanõud pikka aega ilge haisuga ... mul korra juhtus selline asi. Kutsikad on küll armsad, kuid kuna koerad paljunevad valimatult, siis on neid palju ja nad vaesekesed saavad sageli ka viga ... ning selliseid vigaseid koeri on valus vaadata.

   

Soovitused Filipiinidele reisijatele:

* Lennupiletid on hea pikalt ette osta (3-6 kuud), Siis saab hea hinna ... kuid peab arvestama graafikute muutustega. Muutuste korral vaadata hoolikalt nii kellaaegasid kui sihtmärke ... võivad muutuda ka lennujaamad ja terminalid.

* 72 tundi enne riiki sisenemist tuleb täita eTravel vorm https://etravel.gov.ph/ ... mida sisenemisel passikontrollis vaadatakse. 

* Sularaha peab Filipiinidel kogu aeg taskus olema, paljudes kohtades ... eriti odavamates kohtades ... ei saa maksta kaardiga. Hotellides, bensiinijaamades jms saab maksta kaardiga, kuid isegi siis eelistavad nad sularaha.

* Nii üllatav kui see ka pole, on kõige parem vahetuskurss on Manila lennujaama vaalutavahetuse punktides. Isegi kaardiga ATM´ist sularaha võttes on halem kurss ja rahavahetuse kohti on vähe ning kursid palju halvemad kui lennujaamas.

* Majutuse proneerimisel on parim valik Agoda portaalis ... hinnad odavamad kui otse kohapeal broneerides. Ka Googlemapsi soovitused on head. Kindlasti broneerida konditsioneeriga tuba, sest pidev kuumus on kurnav. WC-d hotellides ja külalistemajades on normaalsed, kuid paberit ei pruugi olla. Selle eest on enamasti bideeduššid poti kõrval.

* Inglise keelt räägitakse seal hästi, eriti nooremad inimsed. Inglise keel on teine riigikeel. Inimesed on lahked, võib tänaval kõnetada inglise keeles keda iganes ja enamasti aitavad nad sind.

* Igasugu tuuride, reiside, laevade ja muude piletite ostmine on kohapeal oluliselt odavam kui välisportaalide kaudu. Näiteks ostes TripAdvisorist on hinnad kohapealt ostes kaks korda odavamad. Kuid kõrghooajal võib juhtuda, et kohapeal peab otsima paremaid pakkumisi. 

* Haiglateenused on odavad, kuid paberimajandus seal võtab palju aega. Pole mõtet väikeste probleemide korral tervisekindistusega jännata.

* Palju odavam on ise auto rentida ja sõita, kui kasutada taksosid, tuk-tuk´e ja tricycle´id. Veel odavam on rentida roller või mootoratas ... kui julged sellega sõita. Auto rentimine kohapeal on oluliselt odavam kui Eestist etterentimine või siis portaalide kaudu rentimine. Tõsi, siis tuleb vaadata seda, mis kvaliteediga auto on ... ja vajadusel nõuda paremat autot. Kondintsioneer on autos väga oluline osa.

* Liiklus vajab seal harjumist, liikluseeskirju eriti ei täideta, kuid samas on seal oma reeglid. Liikluses tuleb olla hästi rahulik ja tähelepanelik ... varuda aega kohale jõudmiseks. Fooritulesid austatakse, kuid pidevjooni, kiirusepiiranguid, möödasõidu keelde jms mitte. Asulates keskmine kiirus 20-30 km/h, väljaspool asulaid 50-60 km/h. Võimalusel kasutada tasulisi kiirteid (Skyway), nendel liikudes saab kiiremini edasi. Seal on hea omada ETC-d ehk elektroonilist makseviisi ... vaja ka jälgida, et seal oleks piisavalt raha.

* Toidud on enamuses kohtades maitsvad ja ohtud. Erinevalt teistest Aasia riikidest mitte nii vürtsised. Soovitan süüa mangosid, need on Filipiinidel imehead. Kui ostate erinevaid mahlajooke (shake), siis öelge ostes, et ei soovi palju jääd ... muidu on need joogid enamuses jää ... Nuudliroad on kohati soolased.

* Kindlasti võtta kaasa droon ja veealune kaamera ... kuid neid saab rentida ka kohapeal. Kui on plaanis rentida auto, siis pardakaamera salvestab teekonna ... ise ei suuda kõike sõidu ajal jälgida. Ujumisjalanõud kuluvad ka ära ... ja snorgeldamisvarustus.

* Eestisse ega Euroopa Liitu ei või sealt kaasa võtta mangosid, banaane ega teisi puuvilju. Võin ainult kuivatatud kujul.

Kawasan Falls, Tumalog Falls ja Oslob Whale Shark Watching ... ka Lõuna-Cebu on avastatud ...

Cebu Safari ja Adventure pargist saate lugeda eelmises blogipostituses. Järgmine päev algas uute planeerimistega. Otsustasin sõita Cebu saare läänerannikule, sest sinna polnud ma veel jõudnud. Kui vaatasin googlemapsist, mida seal teha, siis avastasin ühe kuulsa turismimagneti ... Kawasan Falls. Tõsi, sõitu tuli oma kolm tundi, kuid juga oli seda väärt. Kusjuures oli läänerannikul liiklus palju rahulikum kui Cebu City ümbruses. Vaid politsei kontrollid panid aeg-ajalt liikluse seisma. Nende paigaldatud tõkistest oli keeruline läbi sõita.

Siiski olin peagi kose lähedal, kuid esimese hooga sõitsin mööda, sest mingit suuremat tähist selle koha peal polnud. Küsisin kohalikelt teed ja sain kiiresti abi. Mingid poisiklutid juhatasid mu kenasti ühe maja juurde, kus sein auto parkida ... 100 PHP eest. Aga vähemalt oli auto hoitud ... jätsin sinna ju kõik oma varanduse, vaid matkakoti võtsin kaasa koos drooni ja veekindla kaameraga. Raha pistsin ka pisut lahtiselt taskusse. Ujumispüksid pusisin autos jalga, sest riietusvahetuskohti Filipiinidel napib. Ja asusin kose poole teele. Väidetavalt 45 minutit kõndida ... tee peal küsiti veel turismimaksu makse ... 200 PHP´d seekord.

Enne koske nägin väikest hüdroelektrijaama, mis mägijõgede veevoolu kenasti elektrienergiaks muudab. Mäletan, et Bhutaanis, mis asub mägedes, oli 95% elektrienergiat toodetud vee jõul ja nad eksportisid elektrit ka naabritele. Huvitav, kui palju siin vee energiat kasutatakse? Väga palju ma just hüdroelektrijaamu näinud pole. Igal juhul nägi see elektrijaam välja nagu džungli osa ... seda oli raske eristada.

Kawasan kosk oli võimas, vee müha oli võrreldav Niagara kosega, kuid pritsmeid oli vähem ... ja turiste ka ... Koorisin üleriided seljast ja tormasin vette ... kuid kohe oli juures üks järelevaataja ja andis mulle päästevesti, mille pidin selga panema. Nojah, kord on kord. Kusjuures oli seda isegi vaja, sest kose all on sügavus üle seitsme meetri ja põhjas on astangud ... nii, et kui astuda, siis võib hetkega vesi üle pea olla. Kuid vesi oli kuumale ilmale (+34 kraadi) vaatamata mõnusalt karge. Kohe hea värske tunne oli pärast vees käimist. Kui välja tulin ja tahtsin drooniga ka mõned fotod teha, siis avastasin, et olin telefoni maha jätnud ... kuid ilma selleta drooniga lennata on võimatu.

Ega midagi... panin siis pluusi selga ja marssisin auto juurde tagasi. Võtsin telefoni ja taas kose juurde. Vähemalt sain oma päevased sammud täis. Asi oli ka seda väärt, sest droonifotod kosest said imelised ... vähemalt ma ise jäin rahule. Proovisin ka videot drooniga teha ning ... tundub, et ka see õnnestus ... video. Kusjuures polnud minu droon üldse ainule ... kuid kõige suurem küll. Kuna olin kõndimisest taas üle kuumenenud, siis ronisin veel teist korda vette ... et maha jahtuda. Ja nüüd istusin seal kaua ... sõna otseses mõttes istusin ... vee sees oleval kivil.

Öömajale jäin Oslob külakeses, kus oli resort nimega Whale Shark Watching Resort. Ehk nagu nimigi ütleb, saab seal lähedal vaalhaide liikumist vaadata. Fotol on nimetatud majutusasutus veest vaadatuna. Uurisin õhtul kenasti järgi, et mis ja kuidas ... ning läksin varakult magama, sest hommikul tõusin kell 4.45 ning sõitsin kohe vaatamiskohta. Just päikesetõusul tulevad vaalhaid oma hommikusööki sööma.

Kui ma kohale jõudsin oli pidu juba alanud, oleks võinud veelgi varem minna. Minu järjekorranumber oli 0087 ... maksin ära turismimaksu 1000 PHP, mis seekord sisaldas kogu kava ... päästevest, paadisõit, snorgeldamisprillid ja muu vaalhai vaatamiseks vajalik. Pidin täitsa kaua ootama kuni minu paati mineku aeg saabus ... siis oli päike juba kõrgel ja osad paadid naasesid tagasi ... vaatlus aeg oli pool tundi. Aga rahvast oli nagu laulupeol ... siin oli ka hulka eurooplasi, kuid enamus siiski kohalikud.

Ootamine tasus end ära ... sain imeilusad fotod vaalhaist. Kohalikud paadimehed toitsid neid ja juhtisid vaatajate juurde. Need siis pildistasid ja filmisid nii vee all kui vee peal neid võimsaid vee-elukaid ... no ikka oma kuus-seitse meetrit pikad ja laiade lõugadega ... õnneks ei söö nad inimesi, vaid on toituvad planktonitest, kalmaaridest ja muust vees elavatest väikeorganismidest. Seekord olin õnnelik veealuse kaamera üle ... 

Lisaks paljudele fotodele vee all ja vee peal sain ka ühe imelise videolõigu vaalhai liikumisest ja söömisest. See on nii imeline, et jääb kauaks ajaks mõtetesse. Tasus see sõit Lõuna-Cebu piirkonda ära. Poleks osanud arvatagi, et nii lähedalt haisid vaadata saan. Kui poleks teadnud, kellega tegemist, oleks sellist uime nähes küll veest välja kiirustanud

Veel oli eriline vaatepilt see, kuidas väikeste kalade parved iga natukese aja tagant veest välja vupsasid ja siis vette tagasi. Justkui oleks kalaparv endaga lutsu visanud. Ja nii mitu korda. Huvitav kas nad põgenesid kellegi eest või siis toitusid nii ... vot ei oska seda seletada. Fotol ranna lähedal vasakul ... kahjuks väga lähedalt seda kaadrisse ei saanud ...

 Pärast haide vaatamist sõitsin tagasi oma resorti ja tegin väikse supluse sealses merevees ... kusjuures võtsin ka sinna kaamera kaasa ning sain veel hugaliselt häid fotosid ja videoid veealusest maailmast. Õnneks olid mul jalas ujumisjalanõud, sest seal oli hulgaliselt merisiilikuid, kes lausa ootasid, millal saab oma okkad mulle jala sisse suruda. Mina neile seda võimalust ei andnud.

Lisaks oli merepõhjas tohutul hulgal erinevaid merekarpe, igasugu vetikaid ja ka imelisi meritähti ... kes õnneks ei liikunud eest ära nagu väiksed kalad sellel videol. Meritähed ootasid kenasti kuni ma neid fotodele jäädvustan ja filmin. Proovisin neid järgmise supluse ajal ka leida ... kuid kuna vahepeal oli tõus, siis ei leidnud. See resort oli nii mõnus, et otsustasin siia ka teiseks ööks jääda ning siis varahommikul lennujaama sõitma hakata. Õnneks oli tube piisavalt ja sain kaubale sama hinnaga, mis Agoda pakkus.

Cebu saare ringreisi lõpetasin muinasjutulise Tumalog´i kose vaatamisega ja seal mõnulemisega. See asus vaid paarkümmend kilomeetrit minu majutuskohast ja oleks olnud patt sinna minemata jätta. Juba fotodelt oli see koht ulmeliselt ilus, kuid kohapeal olles oli lausa võrratu. Ilus lõppakord Cebu saarele. Jõudsin sinna pärastlõunal ja kella neljast suleti kose juurde pääs, kuid sellegipoolest sain seal olla piisavalt kaua. Tegin nii fotosid kui videoid. Siin üks video ...

Kuna riiete vahetamise kohta seal polnud ja ei saanud jätta vette minemata, läksin lühikeste pükstega vette ... olen seda ennegi teinud. Oli mõnus karge vesi ja kui kose alla minna, siis kõrgelt langevad piisad masseerisid mõnusalt selga ... alt üles vaadates oli kosk veelgi erilisem. Ja seal all olles tegin video ... väga eriline, kuid udune ... sest piisad langesid ümberringi. Kusjuures algas lõpupoole ka äikesevihm ja sähvis päris korralikult. See andis veelgi võlu kosele juurde. Kose all oli põhi imelikult mudane, jalad kippusid sinna kinni jääma ... Tundub, et vesi kannab endaga piisavalt sadet kaasa, et sellist muda tekitada. Ja samas pole joa langemise jõud nii suur, et seda põhjast välja uhta. Vesi langes üksikute piiskadena, mitte ühtse joana.

Oleks seal veelgi olnud, kuid politsei tuli ja soovitas kõigil lahkuda ... kell oli saanud neli. Mis seal ikka, tegin viimase video koos politseinikuga ja asutasin end minekule. Tagasitee kulges mäkke üles ja paljud lasid end tsiklitega tagasi sõidutada, kuid mina olin nii väge täis, et ronisin ise mäkke ... umbes 200 m tõusu ... kuid polnud probleemi, peagi olin auto juures tagasi. 

Kahjuks pole selles piirkonnas lubatud troone lennutada ... ei Oslog´is ega ka Tumalog kose juures. Seega ei saanud neid drooniga jäädvustada, kuigi oleks väga kauneid kaadreid saanud. Mis seal ikka, kord on vanem kui mina ... peaaegu oleks politseile pistist pakkunud, et filmida, kuid siis tuli ikka mõistus pähe ... no milleks mulle see jama. 

Banaani shake

Pärast sellist mäkkeronimist kulus üks korralik massaaž ära ... ja selle ma ka tellisin. Massaažilaud oli mulle pisut lühike ja kitsas, kuid tädi käed olid selle eest tugevad ja minu haiged jäsemed said korralikult muditud. Seekord maksis see toiming 950 + 50 PHP´d ... ehk natuke tippi ka. Siis veel õhtusöök ja tuttu ... homme varahommikul sõidan Manilasse ja sealt edasi lendan juba Busuanga saarele ... Coroni linna lähedale metsa sisse erilisse majutusasutusse ... eks näis, mis seal toimuma hakkab ..