Kawasan Falls, Tumalog Falls ja Oslob Whale Shark Watching ... ka Lõuna-Cebu on avastatud ...

Cebu Safari ja Adventure pargist saate lugeda eelmises blogipostituses. Järgmine päev algas uute planeerimistega. Otsustasin sõita Cebu saare läänerannikule, sest sinna polnud ma veel jõudnud. Kui vaatasin googlemapsist, mida seal teha, siis avastasin ühe kuulsa turismimagneti ... Kawasan Falls. Tõsi, sõitu tuli oma kolm tundi, kuid juga oli seda väärt. Kusjuures oli läänerannikul liiklus palju rahulikum kui Cebu City ümbruses. Vaid politsei kontrollid panid aeg-ajalt liikluse seisma. Nende paigaldatud tõkistest oli keeruline läbi sõita.

Siiski olin peagi kose lähedal, kuid esimese hooga sõitsin mööda, sest mingit suuremat tähist selle koha peal polnud. Küsisin kohalikelt teed ja sain kiiresti abi. Mingid poisiklutid juhatasid mu kenasti ühe maja juurde, kus sein auto parkida ... 100 PHP eest. Aga vähemalt oli auto hoitud ... jätsin sinna ju kõik oma varanduse, vaid matkakoti võtsin kaasa koos drooni ja veekindla kaameraga. Raha pistsin ka pisut lahtiselt taskusse. Ujumispüksid pusisin autos jalga, sest riietusvahetuskohti Filipiinidel napib. Ja asusin kose poole teele. Väidetavalt 45 minutit kõndida ... tee peal küsiti veel turismimaksu makse ... 200 PHP´d seekord.

Enne koske nägin väikest hüdroelektrijaama, mis mägijõgede veevoolu kenasti elektrienergiaks muudab. Mäletan, et Bhutaanis, mis asub mägedes, oli 95% elektrienergiat toodetud vee jõul ja nad eksportisid elektrit ka naabritele. Huvitav, kui palju siin vee energiat kasutatakse? Väga palju ma just hüdroelektrijaamu näinud pole. Igal juhul nägi see elektrijaam välja nagu džungli osa ... seda oli raske eristada.

Kawasan kosk oli võimas, vee müha oli võrreldav Niagara kosega, kuid pritsmeid oli vähem ... ja turiste ka ... Koorisin üleriided seljast ja tormasin vette ... kuid kohe oli juures üks järelevaataja ja andis mulle päästevesti, mille pidin selga panema. Nojah, kord on kord. Kusjuures oli seda isegi vaja, sest kose all on sügavus üle seitsme meetri ja põhjas on astangud ... nii, et kui astuda, siis võib hetkega vesi üle pea olla. Kuid vesi oli kuumale ilmale (+34 kraadi) vaatamata mõnusalt karge. Kohe hea värske tunne oli pärast vees käimist. Kui välja tulin ja tahtsin drooniga ka mõned fotod teha, siis avastasin, et olin telefoni maha jätnud ... kuid ilma selleta drooniga lennata on võimatu.

Ega midagi... panin siis pluusi selga ja marssisin auto juurde tagasi. Võtsin telefoni ja taas kose juurde. Vähemalt sain oma päevased sammud täis. Asi oli ka seda väärt, sest droonifotod kosest said imelised ... vähemalt ma ise jäin rahule. Proovisin ka videot drooniga teha ning ... tundub, et ka see õnnestus ... video. Kusjuures polnud minu droon üldse ainule ... kuid kõige suurem küll. Kuna olin kõndimisest taas üle kuumenenud, siis ronisin veel teist korda vette ... et maha jahtuda. Ja nüüd istusin seal kaua ... sõna otseses mõttes istusin ... vee sees oleval kivil.

Öömajale jäin Oslob külakeses, kus oli resort nimega Whale Shark Watching Resort. Ehk nagu nimigi ütleb, saab seal lähedal vaalhaide liikumist vaadata. Fotol on nimetatud majutusasutus veest vaadatuna. Uurisin õhtul kenasti järgi, et mis ja kuidas ... ning läksin varakult magama, sest hommikul tõusin kell 4.45 ning sõitsin kohe vaatamiskohta. Just päikesetõusul tulevad vaalhaid oma hommikusööki sööma.

Kui ma kohale jõudsin oli pidu juba alanud, oleks võinud veelgi varem minna. Minu järjekorranumber oli 0087 ... maksin ära turismimaksu 1000 PHP, mis seekord sisaldas kogu kava ... päästevest, paadisõit, snorgeldamisprillid ja muu vaalhai vaatamiseks vajalik. Pidin täitsa kaua ootama kuni minu paati mineku aeg saabus ... siis oli päike juba kõrgel ja osad paadid naasesid tagasi ... vaatlus aeg oli pool tundi. Aga rahvast oli nagu laulupeol ... siin oli ka hulka eurooplasi, kuid enamus siiski kohalikud.

Ootamine tasus end ära ... sain imeilusad fotod vaalhaist. Kohalikud paadimehed toitsid neid ja juhtisid vaatajate juurde. Need siis pildistasid ja filmisid nii vee all kui vee peal neid võimsaid vee-elukaid ... no ikka oma kuus-seitse meetrit pikad ja laiade lõugadega ... õnneks ei söö nad inimesi, vaid on toituvad planktonitest, kalmaaridest ja muust vees elavatest väikeorganismidest. Seekord olin õnnelik veealuse kaamera üle ... 

Lisaks paljudele fotodele vee all ja vee peal sain ka ühe imelise videolõigu vaalhai liikumisest ja söömisest. See on nii imeline, et jääb kauaks ajaks mõtetesse. Tasus see sõit Lõuna-Cebu piirkonda ära. Poleks osanud arvatagi, et nii lähedalt haisid vaadata saan. Kui poleks teadnud, kellega tegemist, oleks sellist uime nähes küll veest välja kiirustanud

Veel oli eriline vaatepilt see, kuidas väikeste kalade parved iga natukese aja tagant veest välja vupsasid ja siis vette tagasi. Justkui oleks kalaparv endaga lutsu visanud. Ja nii mitu korda. Huvitav kas nad põgenesid kellegi eest või siis toitusid nii ... vot ei oska seda seletada. Fotol ranna lähedal vasakul ... kahjuks väga lähedalt seda kaadrisse ei saanud ...

 Pärast haide vaatamist sõitsin tagasi oma resorti ja tegin väikse supluse sealses merevees ... kusjuures võtsin ka sinna kaamera kaasa ning sain veel hugaliselt häid fotosid ja videoid veealusest maailmast. Õnneks olid mul jalas ujumisjalanõud, sest seal oli hulgaliselt merisiilikuid, kes lausa ootasid, millal saab oma okkad mulle jala sisse suruda. Mina neile seda võimalust ei andnud.

Lisaks oli merepõhjas tohutul hulgal erinevaid merekarpe, igasugu vetikaid ja ka imelisi meritähti ... kes õnneks ei liikunud eest ära nagu väiksed kalad sellel videol. Meritähed ootasid kenasti kuni ma neid fotodele jäädvustan ja filmin. Proovisin neid järgmise supluse ajal ka leida ... kuid kuna vahepeal oli tõus, siis ei leidnud. See resort oli nii mõnus, et otsustasin siia ka teiseks ööks jääda ning siis varahommikul lennujaama sõitma hakata. Õnneks oli tube piisavalt ja sain kaubale sama hinnaga, mis Agoda pakkus.

Cebu saare ringreisi lõpetasin muinasjutulise Tumalog´i kose vaatamisega ja seal mõnulemisega. See asus vaid paarkümmend kilomeetrit minu majutuskohast ja oleks olnud patt sinna minemata jätta. Juba fotodelt oli see koht ulmeliselt ilus, kuid kohapeal olles oli lausa võrratu. Ilus lõppakord Cebu saarele. Jõudsin sinna pärastlõunal ja kella neljast suleti kose juurde pääs, kuid sellegipoolest sain seal olla piisavalt kaua. Tegin nii fotosid kui videoid. Siin üks video ...

Kuna riiete vahetamise kohta seal polnud ja ei saanud jätta vette minemata, läksin lühikeste pükstega vette ... olen seda ennegi teinud. Oli mõnus karge vesi ja kui kose alla minna, siis kõrgelt langevad piisad masseerisid mõnusalt selga ... alt üles vaadates oli kosk veelgi erilisem. Ja seal all olles tegin video ... väga eriline, kuid udune ... sest piisad langesid ümberringi. Kusjuures algas lõpupoole ka äikesevihm ja sähvis päris korralikult. See andis veelgi võlu kosele juurde. Kose all oli põhi imelikult mudane, jalad kippusid sinna kinni jääma ... Tundub, et vesi kannab endaga piisavalt sadet kaasa, et sellist muda tekitada. Ja samas pole joa langemise jõud nii suur, et seda põhjast välja uhta. Vesi langes üksikute piiskadena, mitte ühtse joana.

Oleks seal veelgi olnud, kuid politsei tuli ja soovitas kõigil lahkuda ... kell oli saanud neli. Mis seal ikka, tegin viimase video koos politseinikuga ja asutasin end minekule. Tagasitee kulges mäkke üles ja paljud lasid end tsiklitega tagasi sõidutada, kuid mina olin nii väge täis, et ronisin ise mäkke ... umbes 200 m tõusu ... kuid polnud probleemi, peagi olin auto juures tagasi. 

Kahjuks pole selles piirkonnas lubatud troone lennutada ... ei Oslog´is ega ka Tumalog kose juures. Seega ei saanud neid drooniga jäädvustada, kuigi oleks väga kauneid kaadreid saanud. Mis seal ikka, kord on vanem kui mina ... peaaegu oleks politseile pistist pakkunud, et filmida, kuid siis tuli ikka mõistus pähe ... no milleks mulle see jama. 

Banaani shake

Pärast sellist mäkkeronimist kulus üks korralik massaaž ära ... ja selle ma ka tellisin. Massaažilaud oli mulle pisut lühike ja kitsas, kuid tädi käed olid selle eest tugevad ja minu haiged jäsemed said korralikult muditud. Seekord maksis see toiming 950 + 50 PHP´d ... ehk natuke tippi ka. Siis veel õhtusöök ja tuttu ... homme varahommikul sõidan Manilasse ja sealt edasi lendan juba Busuanga saarele ... Coroni linna lähedale metsa sisse erilisse majutusasutusse ... eks näis, mis seal toimuma hakkab ..