Cebu saarel North Coast Beach Resort´is.

Droonifoto resordist, kus viibin

Läbi raskuste sain ma Cebu saarel sõidetud lennujaamast hotelli. Ööbin siin Põhja-Cebul asuvas Cebu North Coast Beach Resort hotellis. Päris mõnus hotell, mis asub otse mererannal ja mulle anti taas nurgatuba, mille aken on mere poole ning rõdu piirneb samuti mere ja aiaga. Võin otse rõdult merre hüpata, kuid ei tee seda, sest selles kohas on meri liiga madal. On ka kaks sise-basseini, kuid kui nende lähedale minna, siis tunneb kõva kloori haisu ... seega on parem meres kümmelda. Nagu ikka oli esimeseks elamuseks päikesetõus, mille nägemiseks pidin vaid rõdule minema, sest pole ju mõtet aknast vaadata, kui saab õues olla. Ilus päikesetõus taas ...

Siin on meres täitsa arvestatav tõus ja mõõn. Kusjuures muutub veetase üle meetri ... Hommikul vaatasin, kuidas koerad kividel kõndisid ja mõne tunni pärast oli sellel kohal üle poole meetri vett. Kogesin sarnast tõusu kunagi ammu Portugali rannikul ... kusjuures mõlemas kohas korjati mõõna ajal merekarpe ja muid mereande (video). 

Foto mõõna ajal

Peale hommikusööki oli loomulikult esimene asi minna merevett proovima ... nojah, see oli ka liiga soe, ei karastanud üldse. Aga mõnus oli ikka. Vesi oli väga soolane, kui silma läks, lausa kipitas ... aga veepinnal hoidis hästi. Kohalikud käisid ujumas täisriietuses ... pikad varrukad, pikad püksid ... ei tea miks, kas päikese vastu või usu pärast? Igal juhul on mul hea meel, et tõusu ajal ujumas ära käisin ... mõõna ajal oleks pidanud minema oma sada meetrit kaldast kaugele. See koht, kus ma kümblen on mõõna ajal lage.

Sama koht tõusu ajal

Oleks ju võinud ise ka mõõna ajal karpe korjama, kuid mulle need ei maitse ... seega mis ma vaestest mereelukatest ikka piinan ja kokku korjan. Aga kui korilaste kotte vaadata, siis saak on täitsa arvestatav, nii mitmelgi on kott pungil kokkukorjatud karpidest.

 

Mõõna ajal on meri kole ...

Hommikusöök

Kohalikud ööbivad hotellis ja tulevad siia pühapäeval aega veetma ilma ühegi toitlustuseta. Nad on kenasti piknikuvarustuse kaasa võtnud ja naudivad terve päeva istumist, muusikat, vestlemist ja samal ajal lapsed on basseinis hullamas. Kui ma restoranis einestan ... nii hommiku- kui lõunasöögi ajal, siis olen alati üksi ... nojah, minu jaoks on need portsjonid hästi odavad, kuid ju siis kohalikele kallid. Lõuna ajal võtsin spagetti bolognese ja maksis 240 PHP, ehk siis pisut üle kolme euro. Portsud pole kuigi suured, kuid samas täitsa maitsev. Hommikusöögiks oli mahl ja taldrikul riis, muna ja mingi lihaollus. Buffee valikuga hommikusöök on siiani vaid ühes kohas olnud, see kuum koht keset Luzon´i saart. Ülejäänud kohtades tuuakse taldrikul pisike ports. Võibolla sellepärast, et pole hooaeg ... külastajaid vähe.

Kawali küüslauguriisiga

Kui nüüd toitudest kirjutada, siis kohalikest roogadest on kawali täitsa maitsev ... loomulikult neile, kellele maitseb sealiha, sest see rpóog on valmistatud peki-tailiha seguga ribakestest (nagu võrumaal öeldakse lappõliha), mis on maitseainetega pehmeks keedetud ja siis pajapõhja peal õlis pruunistatud. Maitseb täitsa nagu minu ema kodune sealiha roog, mille temagi pajapõhja peal rasvas pruunistab. Olen kawali´t juba mitu korda tellinud ja ei kahetse. Lisanditest on hea küüslauguriis ja tavaline aurutatud riis. Munariisi nad eriti ei harrasta ... kord kui tellisin, siis toodi riis, mille peal oli praetud muna.
 

Puhkepäeva õhtul suhtlesin messengeris Boholi saare alalise elaniku Nhamirb´iga, kelle kontakti olin saanud eestlannalt Marjelt, kes on palju Filipiinidel käinud ja suisa elanud. Sotsiaalmeediast on vahel ikka kasu ka. Pärast pikka vestlust ja videokõnet saime plaanid Bohol´il paika ja summad kokku lepitud. Seega on plaan lastekaitsepäeval 01.juunil minna laevaga sellele Cebu naabersaarele ja seal veeta aktiivne päev .... Kuid sellest siis juba järgmises blogis ...