Eelmine blogi ...
Tundub, et vaated hotelliaknast lähevad üha vingemaks. Kui eile vaatasin voodist päikesetõusu, siis täna on mäed hotelliaknale nii lähedal, et välja vaadates on see nagu maal seinal. Väga ilus ja romantiline vaade. Selle rikub vaid vali tuule ulgumine ... sellise vaate juures võiks olla vaikne klassikaline muusika, kuid ei, väljas ulub vinge tuul. See on Kesk-Patagoonia. Jõudsin täna Torres del Paine rahvusparki. Taas kord midagi uut ... Patagoonia üllatab igas kohas uute vaadete ja oludega. Seekord siis supertugeva tuulega. Kuid nagu inlased ütlevad ... pole halba ilma, on vale riietus. Teadsin tuuliseid olusid ette ja mul on vastavad riided olemas. Homme panen selga.
Päev algas väga hea mustikakoogiga hommikusöögilauas ja jätkus lennuga Puerto Montt´i lennujaamast (Puerto Varas´est umbe 30 min autosõidu kaugusel), mis oli selline pisike. Lendasime otse lõuna suunas pisut üle tuhande kilomeetri ja maandusime Puerto Natales´e lennujaamas, mis oli veel pisem kui eelmine. Enamus lennust olid meie all pilved, kuid vahepeal välgatasid ka lumised mäetipud. Lennujaam asus aga täiesti tasasel pinnal mägedest sisemaa poole, üsna Tšiili piiri lähedal. Õnneks võttis meid vastu kuiv ja vahelduva pilvisusega ilm. Eelmisel päeval oli siin olnud tugev vihm ja tuul selline, et inimesed pidid mägedes vahel käpuli liikuma.
Kuna hotell-spa Rio Serrano, mille fotoga ma alustasin, asus aga Puerto Natales´i lennujaamast üle 70 km põhja pool, siis sõitsime bussiga tagasi põhja poole. Algul tasast maad pidi, siis aga üha rohkem
mägisemaid teid mööda. Need mäed erinesid Põhja-Patagoonia mägedest nagu öö päevast. Metsa asemel olid mäenõlvad kaetud madala kidura põõsastikuga, puudusid püstloodis järsud nõlvad ja teravaid kaljunukke oli väga vähe. Ikka sellised laugemad mäed. Kuid samas voolasid mägede tippudest alla arvukad ojad ja jõed, mis langesid kohati jugadena otsejoonis allapoole ... ega nii lauged need nõlvad ka polnud.
Torres del Paine võttis meid vastu kondori lennuga. Kusjuures oli neid taevas lausa mitu, kuid fotole ei tahnud nad jääda, sest lendasid kõrgel ja taust oli hele. Andsin endast parima, et võimalikult lähedale zoomida ja kaader teravaks saada. Enamus läks untsu, kuid mõni ka õnnestus. Sain kondori lennu ka videolõigule, kuid see oli niru, ei hakka lisama. Meelde tuli aga kondorite lend Mississippi jõe kohal, siis oli neid lausa parvena seal tiirutamas. Ehk homme näen neid ka siin rohkem.
Pärast rõõmustasid mind oma toiduotsinguga veel pistrikupaar. Nad lendasid kõigepealt jõe kohal, kuid seal said kajakate sarnastelt lindudelt peksa ja siis tulid hotelli lähedale põõsastikku uudistama, otse minu kaamera ette. Need peaks olema Chimango Caracarad ... kui mina ja AI ei eksinud. Igal juhul sain väga häid kaadreid nii
videole kui ka fotodele. Kaamera zoomist on ikka kasu küll. Linnud olid minus ikka oma viiekümne meetri kaugusel.
Hotelli jõudes küpsetati seal aias parajasti lammast ... kusjuures tellisin lamba homseks õhtusöögiks ... võibolla saangi samamoodi küpsetatud lambaliha. Loodetavasti. Nüüd õhtul sõin aga eelroaks loomaliha tartarri, mis oli väga maitsev ja pearoaks pikalt hautatud veiseribi, mis polnud just minu lemmiks, kuid kõlbas ära süüa. Pakuti ka veini, kuid ma eelistasin teadagi vett juurde juua. Kõht täis liikusin tagasi tuppa ja istusin akna all ja vaatasin pimenevaid mägesid, mis kattusid pilvedega .. nii ilus ikka ... ei raatsinud kohe kuidagi magama minna. Kuid ka homme on päev ja vaja puhata ... uued emotsioonid ootavad. Kusjuures on nii hea kahe päeva vahepeal oma emotsioonid kirja panna ... otse kuumalt ... sest järgmisel päeva on uued ilusad vaated ja mõtted peale tulemas ning paari päeva pärast on tänased tunded ununenud ... blogi säilitab aga neid aastateks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar