El Calafate ... suhteliselt trööstitu koht

Sõit El Calafatesse ...

Hommikusöögilauas välja vaadates oli vaatepilt trööstitu ... sadas kõvasti vihma ning tuul rasis puid. Kindlasti polnud siin 40 m/s, nagu lubati, kuid kõva tuul igal juhul. Võtsin selle videole, et hiljem meenutada. Kusjuures oli tuul puhanguline, vahepeal täitsa rahulik, kuid siis taas möllas täiega. Vihma sadas labinal ja mööda tänavaid voolasid mudajõed. Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, pandi tänaseks kõik teed ja riigiasutused kinni. Ma arvan, et see oli küll liiga suur ettevaatlikus, kuid eks kohalikud teavad olusid paremini.

Pärast hommikusööki konutasin mõningase aja toas, kuid siis vaatasin aknast välja ja nägin, et raju oli vaibunud. Tõmbasin oma vihmakindlad riided selga ja läksin välja linna peale. Päris mitmed poed ja asutused olid kinni. Uksel silt ... ilmastikuolude tõttu suletud. Google aitas selle sildi tõlkida. Kuid paljud olid ka avatud. Tänavatel sõitsid autod ja ka inimesed liikusid. Vahepeal sadas taas vihma ja vahepeal paistis päikegi hetkeks. Igal juhul on mul hea meel, et ilm päris ära ei pööranud. Ehk saab homme hommikul ikka liustiku ka ära vaadata ja siis Ushuaiasse lennata. Seda viimast ootan eriti...

Linna tänavatel liikus tohutul hulgal hulkuvaid koeri (video). Selle kohta oli Natšo eile rääkinud, et paljud käivad siin vaid suveperioodil ehk hooajal ja kui ära lähevad, siis jätavad koerad ula peale. Väga vastutustundetu nendest. Huvitav, kas koerad oma peremehed järgmise aasta suvel ära ka tunnevad? Ja millest need vaesed loomad talvel toituvad? Karm värk ... kusjuures kenad tõukoerad, mitte mingid krantsid. 

Ka siin kisasid bandurrad puude otsas nagu meil varesed ... oma koleda häälega. Proovisin neid puudelt fotodele saada, kuid kahjuks mitte eriti õnnestunult. Okaspuud on siin tihedad ja mõned ikka väga jämedad. Kesklinna moodustas üks läbiv tänav ... nii kui sellelt pisutki kõrvale minna, polnud seal midagi peale väikeste elurajoonide. Kusjuures elumajad olid sellised madalad ja mannetud, tihedalt üksteise vastu surutud. Tundub, et elu siin pole meelakkumine.

Nimede üle pole küll ilus naerda, kuid ühe kohviku nimi jäi silma. Tola. Vaatasin järgi, kas see hispaania keeles midagi tähendab, ei tähendanud. Kuid tola ehk rumal hispaania keeles on tonto ... jälle targem. Kuigi ei tea, kus ma seda sõna kasutada saan ... Hispaania keel tundub natuke sarnanema itaalia keelele. Kuuluvad mõlemad ju romaani keelkonda. Kui hakata hispaania keelt tähelepanelikumalt kuulama, siis saab isegi üht-teist aru. Mõne sõna ...

Õhtupoole käisin ka järve kaldal ... lootuses seal midagi erilist kohata, kuid ei. Ka seal oli vaatepilt trööstitu. Algul palju võsa ja siis selline suur lodu, kus mõned hobused rohtu sõid. Vaated ei andnud eelmise koha vaadetega võrreldagi ... nojah ... eks kõik ongi ju võrdluses kinni. Eelmised kohad olid nii atraktiivsed, et latt on kõrgele seatud. Võibolla parandab pisut minu arvamust sellest kohast homme hommikune reis Perito Moreno liustikku vaatama. Kuid igaks juhuks ei oota ma midagi ... Praeguse seisuga ma küll ei soovita kellelgi El Calafate´t külastada ... taas tuleb meelde sotsialismi kolm võitu - vähevõitu, kehvavõitu ja kallivõitu. Kõik on suhteliselt kallis ... vähemalt mulle ...

Vot selline päev oli  El Calafate´s ...