Tagasi Buenos Airesesse

Maailma lõpus ... 

Patagoonia reis hakkabki läbi saama eile lendasime Ushuaiast tagasi Buenos Airesesse. Viimane võttis meid vastu tugeva äikesevihmaga ... ja ... esimest korda minu rohkete lennureiside ajaloos lõi välk maandumisel lennukisse. See oli jube ... käis ilge pauk ja sähvatus, just minu poolse tiiva juures, lennuk tegi jõnksu ja kõik lennukis olid väga ehmunud ... sest sähvatus oli tugev. Kusjuures oli lennuk äikesepilves ja kohe pärast sähvatust tekkis tugev turbulents. Nägin kaasreisijate silmis hirmu, paljud palvetasid ja eks minagi olin tugevalt mures. Jälgisin stjuardesside liikumist ja ... rahunesin, sest nemad tegelesid oma tavapärase tegevusega. Samas ei antud juhtunu kohta mingit infot ... selle sain alles pärast maandumist. Seega oli pool tundi teadmatust. Jube elamus. Kuid mingit suuremat ohtu polnud.

Ushuaia lennujaam

Buenos Aireses sõin rikkaliku õhtusöögi ... Argentiina steik ... 500 g ...  ja pugesin taas oma king-size voodis põhku. Vaatamata läbielatud õudustele ja täis kõhule tuli uni hea. Eks see reisiväsimus hakkab endast märku andma. Ikka kaks nädalat kõva andmist ... nagu ütles Keenias meie kohalik reisijuht: "See pole puhkus, see on seiklus!" ... ja nii on see ka siin ... seiklus. Hommikul ootab meid ees linnaekskursioon ... eks ikka samad kohad, kus ma juba esimesel päeval käisin, kuid lähen ikka, sest mis ma siin hotellis ikka passin. Ja linn on nii suur ja eriline, et ehk saan nüüd midagi uut kaadrisse või peakolusse.

Kohe alguses käisime presidendilossi juures, mis on tema tööresidents. Selle maja vasaku poole rõdult tegi Evita oma kuulsa kõne. Samast on tehtud ka video laulust  Don´t Cry For Me Argentina ... panen selle veel kord blogisse. Nii ilus laul ja nüüd olen näinud ka seda kohta, kus see jäädvustatud on. 

Plaza de Mayo väljakul  presidendilossi ees on väga sageli rahva demonstratsioonid. Ka meie kohalik giid ei salanud, et Argentiinas pole ikka veel valitsemisega kõik korras. Inflatsioon on küll aeglustunud, kuid on siiski päris kõrge, üle 20% aastas. Rahvas käib sageli meelt avaldamas ning politsei on selleks valmis. Väljaku ääres oli pidevalt seismas korralik politseipatrull ja lisaks ka veekahur, millega sai lasta ka pisargaasi. Nägin seda masinat üheksa aastat tagasi Tšiilis, kus ma sain üliõpilasrahutuste ajal korralikult tunda selle kohutava gaasi mõju. 

Väljaku keskel oli ausammas, mille jalamile tõid Covid-19 epideemia ajal inimesed kivikesi. Küll need, kelle lähedased epideemia ajal lahkusid, kui ka need, kas muidu kannatasid epideemia all. Kuna 2021aasta oktoobris oli intsident, kus toimus rünnak rahva poolt jäädvustatud mälestusele, pandi klaasist aed mälestusmärgi jalamile asetatud kivide ümber. Ja politsei kaitseb nüüd seda mälestusmärgi jalamit. Platsi kõrval laius ka Argentiina panga hoone ning kaunis Metropolitani katedraal. Käisin seal ka sees ja kuna oli lubatud, siis ka filmisin seda kaunist rajatist seestpoolt. Loomulikult istusin ka ise korraks palvepinki ja palusin oma lähedaste eest.

Recoleta kalmistule ma teine kord ei läinud, sest olin reisi alguses seal käinud. Läksin hoopis selle kõrval paiknevale turuplatsila ja vaatasin seal müüdavat nänni. Kusjuures päris huvitavaid leide oli seal. Ühe kunstniku juures aga jäin pikemalt peatuma, sest tema maalitud tangofiguurid olid Argentiinale nii iseloomulikud, et ei saanud jätta ühte neist ostmata ja koju kaasa võtmata. Ikkagi hea mälestusese. Kusjuures rääkis autor väga halvasti inglise keelt, kuid sain aru, et ta oli kaheksa aastat Lätis elanud ... Riias ja Daugavpilsis. Küsis, kas Eesti toetab Ukrainat ... mille peale vastasin, et loomulikult toetab. Sain oma ostu lõpuks võileivahinnaga kätte ... saatsin ka teise grupi liikme tema käest ostma. Millise mina ostsin jääb saladuseks, sest seda siin fotol pole.

La Poca linnaossa siiski läksin, sest seal oli nüüd palju rahulikum kui kaks nädalat tagasi (vt toonane blogi). Kui toona oli linnaosa turistidele suletud ja täis jalgpallifänne, siis nüüd sain ka mina seal jalutada. Kusjuures sain teada, et jalgpallistaadionile sisse turiste ei lasta, vaid fänniklubi liikmed saavad sinna. Väidetavalt on Boca Juniors klubi president Argentiinas tunnustatum kui riigi president. Just sellest klubist võrsus Argentiina kuulsaim jalgpallur Diego Maradona. Nagu ka varem kirjutatud, oli kogu linnaosa sini-kollastes värvides. Jäädvustasin sealsest turistide melust ka paar videot. Väga vinge linnaosa igatahes.

Kuid samas hoiatati meid ka selle linnaosa "halvuse" eest ... siin pidi olema kõrvaltänavatel väga sageli vägivalda, sealhulgas röövimisi ja tapmisi ning lisaks ei tohi turistid selles linnaosas jalgpallist rääkima hakata, sest siis hakkavad emotsioonid keema ja juhtub ei tea mis... Õnneks ei juhtunud minu seal veedetud pooltunni ajal midagi negatiivset ... Silma jäid hoopis tänavaartistid, kes turiste lõbustasid. Palju oli tangoteemalisi etteasteid ja oli võimalik ennast tangotantsijatega koos fotodele jäädvustada. Mina ei soovinud. Kuid ühe eriti hea artisti esinemise jäädvustasin videole küll. Sellega ringkäik Buenos Aireses ka lõppes. 

Õhtul saime osa argentiina tango õppest, kusjuures väga head õpetajad olid. Olen proovinud selle tantsu kursusi ka Eestis, kuid seal polnud pooltki nii head juhendajad. Mis ma veel teada sain, oli see, et seda tantsu tantsisid algselt mehed omavahel, seega minu Eesti trennis tekkinud kohmetus mehega koos harjutada, oli täitsa ebakohane. Loomulikult ei saanud ma ka Buenos Airese tangotunnis seda tantsu kuigi selgeks, kuid vähemalt tunnetuse sain ... Lõpuks improviseerisid juhendajad meile pisut (video) ... video ei pruugi avaneda sest muusika on autoriõigusega kaitstud :( 

Tango on üks Argentiina identiteetidest. Pärast tango algõppe nuusutamist läksime kohalikku tantsusaali üldnimega milonga ... selliseid on igal poole Buenos Aireses, väidetavalt sadu. Ja seal käivad igas vanuses nii vallalised kui ka paarid tantsimas tangot. Väga omalaadne elamus. Kui ka Eestis nii saaks kusagil tantsida ... mitte just argentiina tangot, vaid lihtsalt ... oma lõbuks valssi keerutada. Käiks küll ... 

Loomulikult selgitati ka kohalikke reegleid, sest taas ... reeglite rikkumine võis viia väga kiirelt konfliktini. Üks olulisemaid reegleid oli, et ei tohi kaastantsijatele vastu puutuda ega võõra laua taha istuda. Igale külastajale anti oma lauad ja toolid. Ka filmida ja pildistada polnud soovitatav, kuid ma siiski tegin seda ... vargsi. Nii ilus oli vaadata neid tundelisi tantsupaare (video). 

Sellega oli minu reisiprogramm ammendunud. Veel saan päevakese iseseisvalt Buenos Aireses ringi liikuda ... ja siis tuleb see pikk ja vaevarikas tagasilend. Kuid mis teha, see on ka reisimise osa ...