Päev Addis-Abebas

Enda väljapuhkamisest polnud juttugi, hommikul kõpsti kell 7.02 ehk meie aja järgi 6.02 üleval. Ühelt poolt harjumus, kuid teisalt … hotelli kõrval on suur ehitusplats, kus algasid tööd. Loomulikult pole seinad mürapidavad. Seega sain magada natuke alla 4,5 tunni. Mis seal ikka, see käib reisidega kaasas. Silmad on pisu punased ja kipitavad, kuid ega muud probleemi hetkel polegi.

Hotelli ümbrus on väga ilmekas – vanade ühe-kahekordsete lobudike asemele kerkivad kõrged korrusmajad. Huvitav, et ma ei silmanud ühtegi suurt maja, kus juba sees elatakse … kõiki alles ehitatakse. Aga võib ka olla, et nad elavadki nii sees … ilma kardinateta ja mööblita aknast nähtaval kohal. Tänu ehitusele … ma arvan … on väljas nii tolmune, et kui käisin paljajalu rõdul, siis nüüd tuleb jalgu pesta. Ja koristajal põrandat. Oleme siin hotellis kaks ööd, eks siis ole näha, kas õhtuks toaga midagi tehakse ka.

Tellingud korrusmaja ehitusel ...

Tundub, et tõusin esimesena, kedagi meie grupist polnud kaheksa aegu hommikul (nüüd lähen üle ainult kohalikule ajale) veel näha. Hommikusöök oli täitsa normaalne – kuss-kuss, muna, mingid kergelt vürtsikad aedviljad ja huvitav taignarull, mis mulle ei meeldinud … selline äädikane. Juurde jõin vett … igaks juhuks. Loomulikult oli seal ka värskelt pressitud mahlasid, kuid neid prooviks hiljem … kui organism pisut harjub. Esimene käik hotellist välja oli päris huvitav. Jalutasin umbes 100 m siia-sinna ja vaatasin ehitustandrit ning tegin hotellist fotosid. Mis puudutab ehitust, siis sellistel tellingutel ma küll ei julgeks tööd teha. Kuid eks nad ise tea. Ega midagi üllatavat polnud .. umbes samad vaated, mis hotelliaknast. Tagasi hotelli juurde tulles ütles üks pangaautomaadi juures askeldav mees mind nähes „tere hommikust“. Hea üllatus. Loomulikult oli see meie kohalik giid, kes on eestlastega juba mitu korda kokku puutunud. Olla isegi Tartus ja Jurmalas käinud. Ajasime temaga tükk aega juttu … küsis kas grupijuht veel magab. Igal juhul oli hea meel, et sain temaga rääkida. Andsin kohe edasi ka oma soovi igal võimalikul hetkel auto koos juhiga rentida ja ringi sõita. Eks näis.

Panen vahele foto birr´idega ehk kohaliku rahaga. Kohalik giid vahetas suhteliselt hea kursiga 1 euro - 63 birri meile raha ... nii palju kui vaja. Esimene ost oli pudel vett, mis maksab siin kohvikus 20 birri väike ja 60 birri suur pudel. Poest pole veel vaadanud. Eks hinnad on nagu on, pealinnas on ikka hinnad kallimad ... ma arvan. Kui homme sõidame edasi lõuna poole, siis ehk saame ka odavamalt hakkama. 

Päev oli piisavalt sisukas. Alustasime muuseumiga … Lucy oli ikka vaja ära vaadata. Jah. Lucy sai vaadatud … hulk luutükke, mis olid pandud loogilisse asukohta inimkehas. Huvitav, kuid mitte väga eriline. Etioopia on üks maailma vanimatest asustuspaikadest, oli ikka vanu ja väga vanu luid. Kuid mind huvitasid küll rohkem puitarhitektuuri ja -kultuuri pärandid. Siinkandis peaks ju puit olema kiire kasvuga ja vähe säilima, kuid võta näpust … mõnesaja kuni tuhande aasta vanuseid taieseid oli mitmeid. Mis siis on nende säilimise aluseks??? Ega polegi sellest muuseumist midagi rohkem kirjutadagi. Minu õnneks on see meil ainuke muuseum vaadata. Ahh jaa ... üks huvitav vahejuhtum ikka oli muuseumis. Seal oli, nagu ikka, välguga fotode tegemine keelatud ja nii ma siis klõpsutasin välguta. Ja siis äkki, kõige väärtuslikuma eksponaadi ... Lucy ... juures tegi fotokas sähvaka. Ma ei muutnud midagi, ei puutunud midagi, kuid välk tuli. Ei tea, mis sellel fotokal sisse läks ... õnneks polnud ühtegi inimest juures ja ma tegin näo nagu poleks midagi juhtunud ja jalutasin minema. Ei pandud seekord kinni ...

Edasi läksime matkama 2900 m kõrgusele ... ei mäleta, kas ma juba kirjutasin, et Addis Abeba asub üle 2300 m merepinnast. … kus kõigepealt sõime lõunat. Lõunaks võtsin veiseliha, mis oli küll väga huvitavalt serveeritud ja maitsekas, kuid selline well done liha mulle eriti ei meeldi. Aga serveerimine oli vägev. Pärast kõva kõhutäit sai korralik matk tehtud ... pikkuse osas tekkis vaidlus, kuid kõige kõrgem punkt oli 2967 m merepinnast. Sammude järgi sai maha kõnnitud 5,2 km, kuid mõned arvasid, et üle kolme kilomeetri polnud. Kuid see polegi tähtis. Igal juhul oli matk eukalüptimetsas väga mõnus. Ma tegin keskosas väikse kiirenduse ja sain meie kärarikkast seltskonnast nii kaugele ette, et jutuvada ei seganud metsakohina ja lõhnade nautimist. Tänase päeva kõige mõnusam hetk. 

Eukalüptimetsa jalutuskäik

Jah, Addis Abeba midagi erilist ei pakkunud, kuid õnneks sõidame juba homme hommikul lõunasse kohalike hõimude juurde. Siis saame suurlinnast minema. Tee peal peaks igasugu loodus- ja kultuurikohti külastama. Kuid sellest juba homme õhtul.

Nagu tähele panite, ei tulnud auto ja juhi rentimisest midagi välja, sest kell pool seitse oli väljas juba pime ja mis seal pimedas ringi sõita. Ja väsimus ka rõhub peale. Seega homseni ... uute seiklusteni.