Inimeselt inimesele Aafrika moodi !?!?

     Oleme jõudnud reisi sihtkohta - Omo jõe piirkonda. Siin on plaanis külastada mitut hõimu, kelle traditsioonid on säilinud ehedatena ja algupärastena. Esimeseks hõimuks on mursid, kelle küla paiknes Omo ja Mago jõe vahel. Tee sinna oli nii niru kui vähegi olla sai, buss liikus eglaselt tehes slaalomit aukude ja kivide vahel. Välja sõitsime juba hommikul poole seitsme ajal, kohe pärast varajast hommikusööki ja külla jõudsime poole üheksa paiku. Nagu giid ka ennustas, olime esimesed külastajad. Jah. Paraku oli see küla turistide hulgas väga kuulus ja sinna suundusid paljud Etioopiasse tulnud välismaalased. 

    Mursi külla sõites rääkis giid nende traditsioonidest. Nad "avastati" alles hiljuti, kui üks Itaalia maadeuurija sinnakanti sattus ja hõimu juurde juhtus. Itaallane leidis oma otsa kohaliku oda läbi, sest need inimesed polnud valget nahka näinud ja arvasid, et see mees on kurjuse kehastus. Kusjuures ... oligi, sest Euroopa tsivilisatsioon ei toonud murside kultuurile õnne juurde. Nende traditsioonid, eriti huulerõngad, äratasid muus maailmas nii palju huvi, et turistid hakkasid neid sageli külastama ja nende traditsioonid hakkasid hääbuma. Huulerõngast kasutasid mehed algul (aastasadu tagasi) selleks, et naaberkülade mehed nende naisi ei himustaks, kuid aja jooksul sai sellest hoopis ilu ja jõukuse etalon ... mida suurem huulerõngas, seda ilusam ja jõukam naine. Kõige suurem huulerõngas olla 35 cm. Lisaks huultele on rõngad ka kõrvades. Vanematel naistel rõngast pole ja nende alahuul lõigati ära. Kusjuures rõnga paigaldamiseks tulid eemaldada alalõualuult hambad. Ei ole meeldiv, kuid selline see traditsioon on...

    Teiseks traditsiooniliseks tavaks oli oma keha lõikumine ehk naha sisse lõigati kujundeid ja täkkeid, mis siis kinni õmmeldi ja tuhaga üle puistati. Nii jäid nahale armid, mis näitasid, kui palju vaenlasi või kiskjaid olid mehed tapnud ja kui jõukad ja tublid on naised. Mehi nägime külas palju vähem kui naisi. Seda kus mehed on, ei saanudki ma teada.  Ka selle fotol on huulerõngata kuid kõrvarõngaga noor ema oma lapsega. Vaadake tema pilku ...

    

    Murside keel pole eriti arenenud. Meie giid elas nende külas kolm kuud ja õppis keelt ning teadis rääkida, et neil pole mineviku ja tulevikuvormi. Kui tahetakse öelda, et "eile tegin" siis öeldakse "eile teen". Väga reaalne, nad elavad hetkes kus nad on. Ka sõnavara on neil väike. Näiteks on üks sõna öö, pime, must, tume jne kohta. nende kultuur ja keel on hästi säilinud, sest nende olemasolust polnud aimu isegi Etioopia valitsusel. Nad ei tea ... või täpsemalt ei teanud ... muust maailmast midagi. Küll on nüüd paljud noored tüdrukud hakanud huulerõngast loobuma ning ka muud nende traditsioonid on hakanud sissetoodud tavadele alla jääma. Mis kõige hullem, nad sai teada, mis on raha ning on asunud müüma oma asju. Eesti grupijuht rääkis, et kui veel kümme aastat tagasi nad poetasid külalistele kingiks mõne huulerõnga pihku, siis nüüd müüakse neid massiliselt. Raha ei too õnne ...

    Väga vastastikused tunded olid seal külas olles. Esmalt oli tunne nagu oleks tulnud "eksponaate" vaatama ... Kusjuures kohalikud täiskasvanud, keda me vaatasime ja pildistasime, ei suhtunud meisse üldse sõbralikult. Minu arust ka täiesti arusaadavalt. Ei tundnud minagi end hästi. Ehk aitas minu negatiivseid tundeid leevendada pisutki see 400 birri, mille fotode tegemise eest külavanemale maksin. Kuid õige pisut. Fotosid tegin võimalikult kaugelt (zoomisin), proovisin nende külaelu mitte häirida ja olla võimalikult sõbralik, suhtlesin nagu võrdsetega. Ostsin ühelt lapsega emalt ka 200 birrise huulerõnga ... mitte, et mul seda vaja oleks, vaid kogukonna toetuseks. Nüüd, kus nad teavad, mis on raha, on neil seda vaja. 

üks pilk ütleb rohkem kui tekst

    Väga inetuks läks asi siis kui saabus järgmine grupp. Nad käitusid kohalikega nagu loomadega. Kärasid, tungisid nende elamistesse ja viskasid lastele maha komme ja pastakaid ... nagu koertele. Nii piinlik oli vaadata seda mis toimus. Saime aru, miks kohalikud nii põlglikult meid vaatasid. Paljud grupid käituvadki nii. Meie giid läks neid isegi manitsema ... kõik said aru, et midagi on väga valesti ... ka nemad on samaväärsed inimesed nagu meiegi ... ei eksisteeri Aafrika moodi inimeselt inimesele suhtlemist. Läksime võimalikult kiiresti ära ... kummardasin külavanemale tänutäheks ja läksin bussile. Kuid see halb tunne jäi ... ja jääb kauaks. Korra isegi kahetsesin, et tulin siia ... 

Õhtupoole käisime veel turul ja sõitsime sellest piirkonnast minema. Turg ise oli võimas, kuid hommikusi meenutusi mõlgutades ei saanud enam meelerahu tagasi.

Õhtul ootas voodi koos ööliblikaga järgmises lodges.

Isegi uinudes mõtlesin mursidele ....