Etioopia kokkuvõte

     Seda kokkuvõtet on väga raske kirjutada, emotsioonid käisid äärest äärde ja vastuolusid oli nii palju nii iseendas kui ümbritsevas. Võibolla alustakski vastuoludest … Kõigepealt kõige olulisem – kultuurilised vastuolud. Siin ei mõtle ma niivõrd erinevate hõimude kultuuride erinevust kuivõrd euroopaliku kultuuri pealetungi Etioopias tervikuna. Nendes piirkondades, mis jäävad suurtest teedest ja lennujaamadest kaugemale, on see vähem tunda, kuid linnades üha rohkem. Paraku on tunda, et kohalikud kultuurid jäävad euroopaliku survele alla ja see ei tee kohalikke inimesi õnnelikemaks. Nad on alistunud võõra kultuuri survele. Muutused on nii kiired, et kohalikud inimesed ei suuda kohaneda sellega ja nende üsna hiljuti olnud stabiilne elurütm on täielikult häiritud. Paljud, kes on näinud uusi „hüvesid“, suunduvad maalt linnadesse ning nälgivad ja virelevad seal kõikjal. Lootus paremale elule linnas saab enamasti tugeva tagasilöögi. Aga ka maapiirkondades keskendutakse üha rohkem turismist tuleva raha kasutamisele ning traditsioonilised põlluharimine, karjakasvatus ja jahindusvõtted ununevad. Teadmine raha kasutusest on muutunud inimeste olemust. Laste esimesed sõnad on „you“, „money“ ja käsi läheb pikka. See on turistide ja kolonialistide tekitatud tingitud refleks. Kohalikud on hakanud ootama ainult välist abi ega üritagi sageli ise hakkama saada. Üha rohkem on näha, et see "abi" teeb neid inimesi pigem õnnetuks. Kahju, minu arvates on see sekkumine nende ellu. Ja see, et nad siis tulevad massiliselt Euroopa suunas, on samuti tagajärg … just selle kultuurilise vastuolu tagajärg, mille eurooplased on ise põhjustanud. 

Ühepereelamu Lõuna-Etioopias 

Ühepereelamu Addis Abebas

Teine oluline vastuolu on loomulikult varanduslik seisund. Maal külades pole see nii selgesti näha, sest külavanem on enamasti ka ise aktiivne kogukonna elus osaleja, kuid linnades … nähes valitsuse liikmete villasid (mida ei tohtinud fotodele jäädvustada) ning uusi mersusid (mis nii kiiresti mööda sõitsid, et ei jõudnud jäädvustada) ja tänavate ääres magavaid kerjuseid, kelle nälginud näod kurbade silmadega vastu vaatasid lootes saada vähimatki toidupalakest, on arusaadav, et kohalikud rikkused ja välised toetused lähevad väga ühte auku. No mina ei annaks sellistele riikidele küll mitte sentigi toetust või kui annaks, siis vaid kellelegi abivajajale isiklikult üle andes. Kuid siinkohal tuleb mainida, et mitte kohalikud pole siin kõige suuremad "orjapidajad", vaid ikka välismaalased. Kui mäletate blogipostitust roosikasvatusest või kui meenutada giidi juttu ameeriklastest põllumeestest, kes maid kurnavad, siis on just nemad kõige rohkem kahju sellele maale teinud. Ka hotellid, lodged ja muud majutusasutused kuuluvad enamasti välismaalastele. Mitte kõik neist ei maksa tehtud töö eest kohalikele õiglast palka. Me võime ju sõna "neeger" keelata ja rääkida võrdõiguslikkusest, kuid aastasadade pikkune suhtumine aafriklastesse ei kao hetkega. Kui tuletada meelde ka seda murside külas juhtunut (vaata blogi inimeselt-inimesele Aafrika moodi), siis võib isegi öelda, et suhtumine pole üldse muutunud. Kurb, kuid tõsi.

Mõtisklev tüdruk maal

Mõtisklev tüdruk linnas

Kolmas vastuolu on maa ja linna vastuolu. Maainimesed on kusjuures palju töökamad kui linnainimesed... vähemalt protsentuaalselt. Kui ma ise ka siia tulles mõtlesin, et mis seal teha, lesivad palmi all ja ootavad banaani kukkumist, siis külades ringi sõites nägin igal pool rasket tööd tehtavat joogivee ja toidu hankimiseks. Eriti lõunapoolsetes piirkondades. Suuri viljapõlde niideti käsitsi sirbitaolise instrumendiga, pandi vili käsitsi aunadesse, tehti rehepeks ja kuivatus käsitsi. Ja siis anti valitsusele kümme protsenti veel ära. Kusjuures on Etioopia tõeline politsei ja sõjaväe riik, iga natukese aja tagant oli kontrollpunkt, kus vaadati veokeid ja busse üle. Ka meid peatati, kuid kui nähti, kes peal oli (turistid), siis enamasti lubati edasi, Vaid kolm-neli korda kontrolliti ka giidi töötõendit ja meie nimekirja. Üks kord vaadati ka buss tervenisti üle. Kuid kohalikud ... miks neid peatati ja mida neilt sooviti, seda ma ei tea. Vähimagi kaebuse või mitteallumise pärast võib sattuda vanglasse ja seal pole üldse hea olla, sest need on totaalselt üle asustatud. 

Ortodoksi kiriku missa

Neljas vastuolu on tavapärane kogu maailmas leiduv vastuolu, see on usulised tõekspidamised. Riigis leidub nii moslemeid, õigeusklikke kui ka loodususulisi hõime ja inimesi. Ei saa öelda, et siin oleks riigisiseseid ususõdasid, kuid iga uks üritab endale saada üha rohkem toetajaid. Moslemid maksavad igale moslemilapsele toetus 10 dollarit kuus ... mis kohalikele on suur raha ja selle nimel sünnitatakse lapsi üha enam. Ristiusuliste kirikud hõiskavad taevariigist, mis on kõigile, nii vaestele kui rikastele valla ja see on vaestele lootuseks ... On piirkondi, kus on moslemeid enamus, kuid on ka õigeuskliku usu piirkondi. Ka kirikud koguvad oma tarbeks andameid, mis veelgi vähendavad vaeste omandit.

Neid vastuolusid on veel ja veel. Kuni hõimudevaheliste vastuoludeni välja, kuid ei suuda neid kõiki siin lahata. Vastuolu iseendas oli selle reisi ajal ka. Üks pool minust tahtis seda reisi nautida ja jäädvustada eluolu ja traditsioone, teine pool tundis aga piinlikkust, et ma jäädvustan nende inimeste valu ja traditsioonide hääbumist, ise protsessi muutmiseks midagi tegemata. Kuid jah, kes ma olen, et seda protsessi muuta ... eikeegi. Ja paraku selleks ma ka jään.  

Ikka edasi ja edasi ...

Nojah. Reisist ikka ka. Mahasõidetud 2800 km mööda augulisi, poriseid, kiviseid teid, mis olid täis kitsi, lambaid, lehmi, eesleid, erinevaid sõidukeid ja inimesi ... see oli ikka liig mis liig. Nii hea tunne on olla nüüd hotellis ja oodata äralendu. Enam ma sellisel reisil ei soovi osaleda. Sisikond on rappumisest täitsa omadega segi. Liikumiskiirus oli vahel ikka täitsa olematu, sest loomad olid siin nii olulised, et neile juba otsa ei sõidetud. Kogu reisi ajal nägin ühte hukka saanud lehma ja ühte koera. Ah jaa, tagasisõidu ajal sai ka üks kotkas otse meie ees autolt löögi ja jäi teele. See oli reisi negatiivse poole peal. Ja Addis Abeba mulle ka ei meeldinud ... nagu mulle suurlinnad kunagi pole meeldinud. Lisaks jäin seal oma telefonist ilma ...

Siia pidi ka buss ära mahtuma

Kuid positiivne oli see, et ma kõike seda nägin ja tõesti, see muutis minu mõtlemises päris palju ... ma nägin oma silmaga seda, mis toimub ja need märgid muutuste kohta on ümberlükkamatud. Loomulikult oli huvitav vaadata teiste, väga eriliste rahvaste kultuuri ja traditsioone. Tõsi, vahel oli neid raske mõista ... näiteks neid huulerõngaid ja naiste kliitorite äralõikamist. Kuid sellegipoolest austan nende kultuuri ning proovisin võimalikult vähe sekkuda ... kuigi tegin seda juba oma sealviibimisega. Lubasin endale, et enam ma seda ei tee ... enam ma sellesse piirkonda ei reisi. See on minu panus kultuuride säilimise nimel.

Seenering

Loodus ja matkad džunglis ja järvede kallastel olid imelised. Seal on ikka nii palju liigirikkust ja uudsust minu jaoks. Sellistele matkadele võiks veelgi minna ... kuid võimalikult vähe nende käigus loodust ja seal elavate inimeste kultuuri rikkudes. Mulle meeldivad väga metsased mäed ning nende nõlvadel liikumine. Nii palju kauneid värvilisi ja ka märkamatuid liblikaid, väga erilised linnud ja putukad ning loomad, keda küll palju ei näinud, kuid needki, keda silmasin, olid huvitavad.

Ja viimaseks minu huviobjektiks olid ehitised ... ümmargused ja kandilised, onnid ja kõrgmajad, puidust väätidest ja betoonpaneelidest. Ikka äärest äärde ehituskultuurid. Tõsi, paljude hoonete eluiga polnud just kõige pikem ... kuid rändrahvastel polegi see eesmärgiks. Kuid ka pikemaks ehitatud hoonete kvaliteet on enamasti selline, et mina seal küll ei tahaks elada.

Kuidas võrrelda seda reisi teiste reisidega ... ei oskagi. Loodus oli võrreldav Amazonase ürgmetsaga, elukorraldus India ja Indoneesiaga, kuid kultuur ... see mis oli säilinud ... polnud võrreldav millegagi. Kui, siis õige pisut Amozonase džungli indiaanlastega. Kuid õige vähe.

Järgmist reisi tuleb rohkem läbi kaaluda ja mõelda ... kuid eks näis ... minu maailmanägemise kohad pärast seda reisi: