Reisist
 |
| Sõber sisalik |
Kokkuvõttes jäin kogu reisiga väga rahule. Eriti hea oli pidev liikumine ehk ma ei peatunud ühes kohas liialt kaua ning seetõttu ei tekkinud korrakski tüdimuse tunnet. Kõige meeldivamaks kohaks hindan ma Suurt Metsa - sequoiade metsas asuvaid arvukaid matkaradasid, mis kulgevad maalilises looduskeskkonnas ja pole liiga ülerahvastatud ega ka liiast organiseeritud. Lihtsalt rajad koos märkamatute viitadega. Kõige erilisem oli aga oma üllatustega Madagaskar. Ootasin seal loetud reisikirjelduste ja märkmete põhjal hoopis midagi muud. Ka Svaasimaa pakkus üllatuse - seal polnud valgenahalisi inimesi. Kõik ülejäänud sihtkohad vastasid enam-vähem ootustele ja olid lihtsalt mõnusad.
Kulude poolest suutsin järgida eelarvet. Kuigi tuli ka palju ettenägematuid kulutusi. Õnneks oli lend juba eelmisel aastal makstud. Pidasin kuluarvestust suisa igapäevaselt. See aitas kulusid kokku hoida ning jälgida. Krediitkaardiga tehtud makseid vaatasin ka pangas pidevalt, sest seal on kõige suurem oht pettusteks ja ülekulutamiseks.
 |
| Vaade suure kivi otsast |
Mis oli kõige ilusam hetk? Ehk see, kui istusin ühe tohutu suure kivi (rahnu?) peal keset metsa ja vaatasin looduse ilu. Istusin ja tundsin, et seda hetke tahaks oma perega jagada. Ääretu rahu - ainult tuule kohin puude latvades. Mõõtmatu ilu nii kaugele kui silm ulatas. Oli vaba tunne - vaba igasugu maistest muredest ja vaevadest. Kiiret ponud kuhugi, aeg kaotas isegi minu jaoks hetkeks oma mõtte.
Mis oli kõige raskem hetk? Suures Kanjonis tagasiteel üles kanjoniservale. Äkitselt vaheldus 32 kraadine kuumus tugeva tuule ja jääkülma äikesevihmaga. Keha läbisid hetkega külmavärinad ja mäkketõus muutus kohutavalt raskeks. Ikka ja jälle oli vaja maha suruda tunnet - ma enam ei jõua. Viimased paarsada meetrit olid nagu unes - keha ei tundnud midagi, oli ainult mehaaniline liikumine ja pingutus ülesjõudmise nimel.
Mida oleks pidanud teisiti tegema? Kindlasti ei soovi ma enam kunagi väga hilise väljumisega lende. Manaus väljus lennuk pärast kella ühte öösel. Arvestades ajavahet siis minu jaoks hommikul. Väga raske on ennast üleval hoida sellisel kellaajal pärast olematut ööd ning lisaks veel mõelda dokumentidele, lennu checkin´ile, väravale ja pealeminekule. Ohh. Ei soovita kellelegi. Öiste lendude vastu aga polnud mul midagi, magasin enamasti nagu "mishka".
Mida soovitan teistele reisileminejatele?
* Käsipagasiga lendamine aitab teie aega ja närve säästa.
* Sularaha hankimine on kõige mõistlikum reeglina pangaautomaadist, sest vaatamata teenustasudele on sealne kurss ikka soodsaim. Ainult väikesi summasid (alla 50 euro) on mõteks vahetada valuutavahetuspunktides. Valuutade kurssidega tasuks ennast enne reisi kurssi viia.
* Enne võõrapäraste toitude söömist mõelge hetk - kas teie seedimine neid soovib. Kui aga proovite, siis proovige natuke, mitte ärge sööge neist kõhtu täis. Ja söetabletid peaks reisil ikka kaasas olema, kohe mitu pakki.
* Igal võimalikul juhul väljuge turistidele mõeldud piirkondadest, sest muidu näete teie jaoks ette valmistatud vaatamisväärsusi, mitte reaalset piirkonna eluolu. Samas ei tohiks liiga ekstreemsetesse oludesse (nt Rio de Janeiro äärelinna slummid) oma nina toppida või vähemalt mitte liiga hilja. Piire peab reisil tunnetama.
* Auto rentimine on kasulik, kuid osades riikides on liiklemine äärmiselt keeruline ning isegi GPS võib anda valeandmeid ja juhatada teid eiteakuhu. Enamasti on aga satellitidel põhinev GPS väga tänuväärne ja kasutuskõlbulik.
* Põhjalik kodutöö aitab reisil toime tulla. Lugege teiste kirjutatud mälestusi ja soovitusi. Vaadake kaardilt läbitavad kohad üle. Tutvuge ilmaoludega sellel hetkel. Leidke oma soovitud tegevused sihtkohas.
* Alati tuleb esimese kaubana igas riigis ja piirkonnas varuda vett, sest enamasti kohalik kraanivesi juua ei kõlba ning ilma veeta olete kui kala kuival. Vesi kulub alati ära nii joogiks kui ostetud puuviljade puhastamiseks kui hambapesuks.
* Ärge kartke liiast, muidu kulub teie energia negatiivsetele tunnetele ja pool reisimõnust on raiskus.
Piima võrdlus
 |
| Indoneesia piim |
Soovitan juua külma piima külastatud riikidest Araabia Ühendemiraatides ja USA´s. Teistes riikides sobib piim hästi kakao või latte sisse, kuid mitte toidu kõrvale külmalt joomiseks. Nende pastorieerimismeetod võtab piimalt iseloomuliku maitse ja teeb selle magusaks. Piimatooted nagu jogurt, juust, või ja teised, on kõikides riikides suhteliselt sarnased. Kõige halvem piim, mis ma kunagi elus olen joonud, oli aastaid tagasi Valgevenes. Õnneks sellel reisil olid kõik proovitud piimad joogiks kõlbulikud.
Lennufirmade võrdlus (hindasid ei arvesta):
Lufthansa - Tavaline normaalse kvaliteediga lennufirma. Pole midagi eriti halba ega head.
Qatar Airways - Uued mugavad lennukid ja hea teenindus. Soovitan.
LATAM Airlines - Vanad ja lagunenud lennukid. Istmevahed kitsad. Teenindus kesine.
Malaysia Airlines - Vanad lennukid. Istmevahed ekstreemselt kitsad. Teenindus enam vähem. Mõlemad maandumised selle lennufirmaga olid võrreldes teistega kohutavad - mats ja maaühendus.
British Airways - Suhteliselt normaalne kvaliteet. Lennukid võiks pisut uuemad olla.
Cathay Pacific - Vanad lennukid, kuid suhteliselt korras. Teenindus enam vähem.
 |
| Hongkongi lennuväli |
Emirates - Uued mugavad lennukid ja hea teenindus. Tunned end seal emiirina. Soovitan.
Ryanair - olen sellega korra lennanud ja rohkem ei taha. Kõige rohkem probleeme ja närvikulu põhjustanud lennufirma.
EasyJet - Teeniduse ja mugavuseta lennufirma. Lennukid vanad.
Air Baltic - ainus lennufirma, kus mu kõrvad on maandumisel põrguvalu tundnud ning pärast tükk aega valutanud. Teenindus ja lennukid kehvad.
Inimesed
 |
| Svaasimaa politseinik |
Maailmas on palju erinevaid rahvusi, rasse ja kultuure. Tundub nagu oleks kõik nad erinevad, kuid minu reisi ajal kogetu näitas, et kõigis külastatud riikides oli inimestel pigem rohkem ühist kui erinevat. Inimesed on reeglina sõbralikud ja abivalmid. See, et kaubeldes ja oma teenuseid pakkudes muututakse vahepeal natuke pealetükkivaks, ei vähenda inimeste väärtust. Inimesed toetavad üksteist, seda nii moraalselt kui majanduslikult. Palju oli näha koostoimimist nii perekondlikult kui kogukondlikult - inimestele on sotsiaalsus oluline. Koostoiminime tegi inimesi tugevamaks ja edukamaks. Juba väikesest peale kasvatatakse lapsi kogukonda toetama. Perekond ja lapsed oli kõigis riikides, kus ma käisin, väga oluline. Suur laste arv on au sees. Mõnedes riikides hinnati eriti poisslapsi, sest need olid perekonnale "aktivaks" ehk vara juurde toovateks, tütred "passivaks" ehk kohustusteks. Samas kasvatati lapsi sõltumata nende soost ja vanusest armastuse ja hoolitsusega.
 |
| Erinevad rahvad, erinevad kultuurid |
Paljudes piirkondades on selgelt eristatavad inimklassid. Huvitav on aga asjaolu, et just sellises ühiskonnas on inimesed rahulolevamad. Ikka ja jälle tuleb mulle meelde raamat "See hea uus ilm", kus näiteks beetad mõtlesid: "kui ilusad ja suured on alfad ja kui vastikud ja mustad on gammad" ning kõik olid rahul oma kuuluvusega. Kui Araabia Ühendemiraatides sõitis valges riides mees valge maasturiga poe juurde ja andis signaali, siis poest välja tõttav madalamasse klassi kuuluv mees oli õnnelik, et maastur just tema juures peatus ning tõttas soove täitma. Kui võrrelda kahte riiki, Lõuna-Aafrika Vabariiki ja Svaasimaad, mille majandusgeograafilised olud on üsna sarnased, siis edukam ja palju arenenum on esimene neist, kus klassid on selgelt välja joonistunud. Siiski ei arva ma, et just klassiühiskond on edu aluseks, pigem on selleks aastasadade jooksul välja kujunenud reeglid, mis muudavad ühiskonna stabiilseks ja rahulolevaks. Pidev reeglite muutmine aga teeb inimesed rahutuks ja ühiskonna ebastabiilseks.
 |
| Palju inimesi |
Usk on üheks oluliseks sotsiaalse grupeerumise aluseks. Mõnedes riikides, kus valitses mitu usundit, olid inimesedki grupeerunud linnaosadesse vastavalt nendele. Enamus religioone toetab inimeste elu ja tegevust ning ei ole ekstremistlikud. Kui päris ausalt, siis mina ei puutunudki kokku ühegi ekstremistlikku ususuunda esindava isikuga, pigem vastupidi - kõik kellega ma rääkisin, mõistsid hukka äärmuslikud rühmitused nagu ISIS ja teised. Inimeste tapmine inimeste poolt on mõistetamatu kõigile, kellega suhtlesin. Tekkis arvamus, et selliste ekstremistlike rühmituste taga on vaid mõned ambitsioonikad ja rahakad inimesed, kes kasutavad teisi "kahurilihana" ja ärgitavad neid nii usuliselt kui materiaalselt minema tapma teisi. Ajakirjandus aga ei ürita mitte pingeid vähendada, vaid otsides "müügiartikleid" toob negatiivsust üha esile ja läbi selle toetab neid üksikuid mõjukaid isikuid nende ambitsioonide saavutamises. Jälgides usurituaalide täitmist erinevates riikides, inimeste pühendusmist ja meelekindlust, sain kinnitust, et inimesed, kes usuvad, on tugevad. Muret peaks pigem tundma üha suureneva "uskumatute" hulga pärast, kes elavad oma elu sihitult ja tihti vaid materiaalseid hüvesid silmas pidades. Kui pöörduda tagasi teiste hävitamise juurde, siis just nõrga usuga inimesed on valmis selliseid kuritegusid ellu viima, tuues samas usu enese õigustuseks.
Huvitav oli asjaolu, et paljudes riikides oli inimestel "oma lõhn". Näiteks Madagaskaril, kus oli traditsiooniks toidu valmistamisel kasutada põletusmaterjalina teatud kõrrelisi, oli selgesti tunda just nende kõrreliste suitsu lõhn, kui sattusite mõne kohalikuga ühes ruumis olema. Kusjuures seda meetodit toidu valmistamiseks kasutati nii linnas kui maal. Indoneesias ja Nepaalis aga, kus kasutatakse usulistel rituaalidel rohkelt viirukeid, on nende lõhn jäänud ka inimeste riietusele külge. Paljud kõrgema klassi idamaa naised kasutavad aga palju tugevaid lõhnaaineid, mis muutis viibimise nende läheduses suisa piinaks (näiteks lennukis). Omapärane "friikartulite praadimise" lõhn oli enamuses USA pubides, mis paraku jäi juurde ka pikalt seal istunud inimestele. jne jne. Inimesed, kes elavad selles keskkonnas, ise lõhna ei tunne, kuid väljastpoolt tulnutele on iseloomulik lõhn selgelt eristatav. Olles külastanud ehitustehniliste uuringute eesmärgil tuhandeid Eesti kodusid julgen väita, et ka meil on paljudes kodudes oma lõhn, mis kirjeldab selle elanike elutavasid. Kui olete olnud kaua aega reisil, siis tagasi pöördudes tunnete ehk ise ka "oma kodu lõhna".
Majandus
Paljudes riikides on pereettevõtted ning kogukondlikud ettevõtted tugevaks majanduse alustalaks, mis pole olulised mitte üksnes majanduslikus mõttes, vaid annab tugeva aluse ka kogukondade ühistoimimisele ning kogu ühiskonna stabiilsusele. Mida vabamad käed annab riik selliste ettevõtmiste tekkimisele ja arendamisele, seda arenenum on majandus, seda väiksem tegelik tööpuudus ja seda rahulolevamad on kodanikud. Selline kogukondlik majandus aitab kehval järjel olevates riikides nagu Nepaal, Svaasimaa, Indoneesia ja teised, inimestel eluga hakkama saada. Parema elatustasemega maades nagu Araabia Ühendemiraadid, USA ja teised aga tagab kogukondlik majandus väiksemate piirkondade (ääremaa, sisemaa) majandustegevuse. Reeglina sellistes piirkondades ettevõtted toetavad ja täiendavad üksteist. Selline ettevõtlus liidab inimesi.
 |
| Päikesepatareid USA´s |
Mida rohkem piiratakse seaduste ja maksudega (väike)ettevõtlust, seda rohkem tekitab see varimajandust. Varimajandus ehk riiklikele maksukogujatele nähtamatu majandus on enamuses riikidest normaalne nähtus. Niimoodi toimivad tänavakaupmehed, väikeste maapiirkondade kogukonnapoekesed, rannakaubandus ja paljud teised. Mitte et nad makse üldse ei maksaks - ei, kui on varimajandus, siis on ka varimaksundus ehk nendelt müüjatelt koguvad makse enamasti teised organisatsioonid, kui riiklikud. Mõnes kohas nimetatakse seda maffiaks, teises katuserahade kogujateks, kolmandas võibolla kuidagi kolmandat moodi. Need, kes koguvad makse, tagavad maksumaksjatele võimaluse piirkonnas kaubelda ning kaitsevad neid väliste tulijate eest.
 |
| Suveniiride müüja Madagaskaril |
Kus siis läheb optimaalne piir maksude ja ettevõtlusvabaduse vahel? Mina jagaks maksud ebatraditsionaalselt kaheks - raha ümberjagamise maksud ja arengut toetavad maksud. Esimese rühma alla kuuluvad kõik sotsiaalmaksud ja valitseva klassi äraelamiseks kuluvad maksud. Need maksud tekitavad ilmselgelt üha enam ebavõrdsust kõikides elanikkkonna rühmades ning tekitavad inimestes soovi oma mugavustaset tõsta ehk kergema vaevaga rohkem hüvesid saada. Mida suurem on riigiaparaat, seda rohkem on seal ülalpeetavaid ning seda suuremaks on vaja tõsta ümberjagamise maksude osakaalu. Arengut toetavad maksud on minu definitsiooni järgi maksud, mis on suunatud ümbritseva elu ja majandus keskkonna paremaks muutmisele ehk näiteks infrastruktuuri arendamist toetavad maksud, rahvusvahelise koostöö edendamiseks kogutud maksud. Arengut toetavate maksude alla panen kindlalt ka inimeste haridustaseme tõstmiseks ning teaduse arendamiseks kogutud maksud. Kui me vähendame oluliselt esimest ning vajadusel tõstame pisut teist maksugruppi, siis suudame tagada majanduse arengu ja inimeste rahulolu.
Nagu ma juba mainisin inimeste juures on pidev reeglite muutmine stressi ja ebastabiilsust tekitav. Seda ka majanduses. Kui ettevõtja ei saa olla kindel, et kolme-nelja-viie aasta pärast on investeeritavas piirkonnas ja riigis seadused samasugused nagu planeerides, siis sinna ettevõtja ei investeeri. Kui on näha, et riigi valitsus muudab oma maksupoliitikat pidevalt, kehtestades uusi (ümberjagamis)makse ning ei arenda piisavalt infrastruktuuri, siis pole see riik atrktiivne. Ettevõtjad ja rahastajad on piisavalt ettevaatlikud.
Mis aga puudutab seaduste hulka, siis mida vähem reguleerivaid seadusi, seda parem. Ärgem unustagem, et lisaks seadustele reguleerivad meie elu usulised tõekspidamised, moraalinormid, inimlikkuse põhitõed, kultuuripärandil põhinevad reeglid ja paljud teised meie sees asuvad normid, mis on palju tugevamad igasugustest seadustest. Kas on õigem kehtestada üha uusi ja uusi reguleerivaid seadusi või siis tõsta tasapisi inimeste teadlikkust läbi hariduse ja kultuuri? Mina panustaks isiksuse arendamisele ja kogukondlikkuse tõstmisele.
Üheks oluliseks majanduse edukuse hindamise kriteeriumiks pean ma selle ühtlast jaotust. Kui vaadata näiteks USA majandust, siis see tundub olema superarenenud ja edukas majandus, sest seal on Wall Street, Las Vegas, Holliwood ja paljud teised maailmakuulsad keskused. Kuid samas on Ühendriikides palju (sisemaa) väikelinnasid, kus on suur tööpuudus, kus äripinnad on tühjad ja kust elanikud lahkuvad. Kas selline majandus on ikka esiletoomist väärt? Või väärib märkimist ehk hoopis Austraalia majandus, kus pole "kummituslinnu". Või Hongkongi majandusmudel, kus tööhõive ja elatustase on väga kõrged. Isegi Hiina on oma ebaloodussõbraliku tootmisega rohkem märkimist väärt kui USA.
 |
| Raudtee teisel korrusel |
Loodus
 |
| Gepard kogu oma ilus |
Kõikides minu poolt külastatud piirkondades oli loodus väga eriline. Seda minu kui põhjamaalase jaoks. Nägin nii kõrbe, kui vihmametsa, nii mägesid kui ääretut tasandikku. Taimestik oli üksikutest kaktustest kõrbes kuni liaanidest põimitud dzunglini. Loomade poolest pole vastast Krügeri rahvuspargis nähtule, sealne liigirohkus ja loomade vaba liikumine olid muljetavaldavad. Gepardi ja hüäänidega nii lähestikku vabas looduses olla on harukordne. Ning ega ninasarvikud ja teised rohusööjadki pole igapäevased. Nägin kui vaheldusrikas on maailmas loodus. Minu jaoks polnud nii oluline loomade nägemine kuivõrd nende nägemine vabas looduses. Loomaaias puurides olevaid närvilisi ja tokerjaid loomi olen ma ka enne näinud karjade kaupa, kuid oma loomulikus elukeskkonnas liikuvaid ja toituvaid loomi on hoopis teine asi jälgida. Kui nad, jah, liiga lähedal pole nagu see karu Californias või tiiger Himaalajas.
 |
| Suur Kanjon |
Mis mind eriti mõtlema pani on see, kui suur ja võimas on loodus võrraldes inimesega ehk vastupidi - kui väike on inimene võrreldes loodusega. Vaadake seda fotot allpool. Puu, mis on kasvanud sadu aastaid, üle elanud torme ja tulekahjusid ning väike mina selle kõrval. Või võtame Suure Kanjoni (vasakul), kus on paljandid 2 miljoni aasta tagustest aegadest. Himaalaja mägede suurusest ja auväärsusest ma üldse ei räägigi. Just nendes kohtades muutub inimese suur ego pisut väiksemaks ja ta saab aru, et mitte tema pole looduse valitseja, vaid loodus on olnud inimesele armuline. Looduse tundmaõppimine ja austamine on võimaldanud inimese sellise arengu, kuid viimasetel aastasadadel on inimesel kadunud austus looduse vastu ning oma tehnika võidukäiguga on inimloomus loodusest kaugenenud. Kas see on jätkusuutlik? Kui kaua selline olukord saab veel kesta?
 |
| Lilliput hiiglaste maal. |
Reis näitas mulle veelkord kui suur väärtus on Eestimaa loodus. Sellist mitmekesisust ja rohelust tasub hoida. Võibolla tõesti väärib mõtlemist idee moodustada Eestist (va Virumaa kaevandused ja Tallinn) üks suur rahvuspark? Sellel mõttel on jumet, sest ringi liikudes nägin tohutut hulka inimesi, kes nautisid puutumata looduse ilu. Need inimesed võiks Eestimaale tulla ning rabades ja metsades ringi matkata.
Lõpetuseks
Sellega loen oma reisi lõppenuks vaatamata sellele, et alles lendan kodu poole. Kodused toimetused, erakonnakaaslase pulm ja keerulised tööülesanded ootavad. Midagi minus on jälle muutunud - mis täpselt, seda näitavad järgmised aastad.
Tänan sünnipäevareisi eest oma kallist abikaasat ja lapsi, kes andsid mulle selle võimaluse
Tänan ka töökaaslasi, kes võtsid enda kanda tööülesanded ning erakonnakaaslasi, kes lahendasid minu äraolekul poliitilised küsimused
Tänan teid, kes te minu blogi lugesite. Täiesti uskumatu, kuid vaatamisi kogunes tänaseks üle 8500. Filme minu reisist saate vaadata minu kodulehelt www.kallepilt.ee. Blogi jätan avatuks, saate teistelegi soovitada.
NB! Kui soovite teiegi endale teha unustamatut sünnipäevakinki, siis ... minge reisile !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar