Tallinn - Amsterdam - Sao Paulo

 Eelmine blogipostitus Brasiilia reisi ettevalmistusest.

Järjepidevuse tagamiseks alustasin seekord lingiga ... eelmise postituse lingiga, et ei peaks otsima minu "järjeblogi" eelmist postitust. Usun, et pikemate reiside ajal ongi nii hea teha ... parem lugeda.

Sao Paulo õhtuses säras

Vahetult enne sõitu kuulsin uudistest, et Sao Paulo´st läbi voolava Pinheiros´e jõe vesi on värvunud vetikate rohkuse tõttu roheliseks. Ja vetikaid on seal nii palju, sest on põuaperiood ja veetase jões on väga madal. Samas uudises räägiti ka ulatuslikest metsatulekahjudest Sao Paulo piirkonnas, mis on inimtekkelised ehk inimesed on metsi tahtlikult põlema pannud. Ohh ... vot sellised uudised ... eks näis, mis ees ootab.

Plaanisin Tartust Tallinnasse lennu eelõhtul minna rongiga, kuid selgus, et rongid vahepeal ei sõida ja peaks väikse lõigu sõitma bussiga. Sellest tulenevalt oleks sõiduaeg olnud üle kolme tunni. Ostsin siiski bussipileti ... sellega saab kiiremini. Majutus oli mul lennujaamast 450 m, seega pilet lennujaama. Kuna pagasikapp üleöö maksis 7.50, siis otsustasin parem oma suure koti kaasa võtta ... saab trenni ja ka väike kokkuhoid. Hommikul tagasi lennujaama vantsides tibutas küll pisut vihma, kuid see oli värskendav ... siiski igatsesin oma koju unustatud jopet taga, sest hommikul oli lühikeste käistega pluusi ja vihma käes päris kõhe. 

Online check-in´i tehes sain üllatuse osaliseks. Kui teadsin, et reisin KLM´iga siis alustasin nende kodulehel check-in´ni, kuid selle asemel suunas leht mind pärast broneeringu numbri sisestamist hoopis sujuvalt Air Baltic´u lehele ... sain teada, et Amsterdami lendan hoopis selle ettevõttega. Pagan. Õnneks ei kordunud kunagi kogetud rõhumuutused lennukis, mis mu kõrvad mitmeks päevaks valutama pani, kuid jama oli ikka ... Nimelt panin oma arvutikoti kenasti pagasiriiulile ja istusin oma kohale ... kuid natukese aja pärast tuli stjuardess ja tõstis minu koti välja ja pani kusagil kaugemal istuva reisija natuke suurema asemele ning soovis, et ma paneks oma koti eesistuja istme alla ... mille peale ma kostsin, et ei pane, see pole mugav ... ei saa jalgu sirutada ... ta siis käis ära ja pakkus, et viib minu koti kaugemale, riidehoidu ... no miks ta siis selle teise reisija kotti sinna ei viinud? Ma siis kostsin, et ka see ei sobi, sest vajan kotist lennu ajal asju ... lõpuks sain koti pandud oma istme alla ... polnud eriti hea variant, kuid vähemalt sain jalgu sirutada. Kuid minu arvates oli see juhus karjuv ebaõiglus ja stjuardessi poolt vale lahendus. Vähemalt Amsterdamist edasi oli lennukompaniiks KLM. 

Kuid ega sellega lennujamad ei lõppenud. Olin kenasti õigel ajal väravas lennukit ootamas ja saime ka peale mindud enne väljumisaega 12.55. Minu koht oli seekord K ehk kohe akna all. Väga meeldiv. Veel meeldivam oli see, et meie kolmeses reas oli keskmine koht tühi ... sain laiutada ja jalgu igale poole sirutada. Seda oli ka vaja, sest ... kui kõik olid lennukuil ja ootasid väljalendu, siis teatas lennuki kapten, et on probleeme pagasi pealelaadimisega ja läheb veel aega ... pool tunnikest. Poole tunni pärast teatas kapten, et mingi pealelaadimispaneel on katki ja see tuleb vahetada. Ta olla vastu võtnud otsuse, et turvalisuse huvides ta enne välja ei lenda. Siis teatas ta tunni aja pärast, et asjaga tegeletakse ja läheb veel aega. Välja lendasime kell 15.45 ehk istusime peaaegu kolm tundi lennukis ja ootasime. 

Ja siis istusin veel kümme tundi lennu ajal. Kohale jõudsime Sao Paulo´sse 21.35 ehk siis peaaegu kaks tundi hilinemisega... natuke tegi kapten lennuga tagasi. Aga oluline oli, et jõudsime. Passikontroll ja pagas võtsid veel oma aja. Õnneks polnud mul jätkulendu ja autorendifirma Movida oli veel avatud. Seega kappasin koti kätte saanuna kohe rendipunkti, kust sain teada, et pean minema väikse eribussiga laenutuse parklasse. Suhteliselt tavaline. Seal aga läks aega, sest kuna olin teinud broneeringu booking.com kaudu ja selle ka tasunud, siis pidin pikalt seletama ja pabereid näitama. Loomulikult kasutasime suhtlemiseks teenindaja google tõlkeprogrammi abi. Aga asja sai.

Kella poole kaheteist paiku sain auto lõpuks kätte. Päris korralik Toyata Yaris, uus, automaatkäigukastiga ja mugav auto. Kuid siis ilmnes, et Telia mobiilipakett (25 eurot nädal 1,9GB) ei töötanud ja autol GPS´i peal polnud. Seega polnud võimalik Googlemapsiga sõita. Õnneks oli mul Locus, kus ma olin eelnevalt juba sisse pannud majutuskoha andmed. Aga Locusel ei saanud käima reisijuhiste lisa ... seega sõitsin, telefon käes ja vaatasin kaarti, kuhu sõita. Ristteedel oli natuke pusimist, et õigesti edasi liikuda. Kuid ... üllatus-üllatus ... ma ei sõitnud kordagi valesti ja jõudsin siis pärast pooleteist tunnist sõitu kell 1.00 öösel oma hotelli La Naila. Meie aja järgi siis kell 7.00 hommikul. Kusjuures lennuki hilinemine oli tulnud pigem kasuks kui kahjuks, sest öösel oli mõnus ja rahulik Sao Paulo äärelinnasid mööda sõita. Päeval oleks ehk pinge suurem olnud.

Hotellis aga oli vastuvõttev inimene kenasti olemas ja tuli mulle väravale (mis oli kinni) vastu. Selgus, et ta inglise keelt ei räägi ja saime kuidagi siis käte-jalgadega selgeks, et mul on broneering. Juhatas mulle tee parklasse ja taas pärast pikka pusimist sain toa kenasti kätte. Ka tasumisega oli kõik korras, administraator näitas, et ettemaks 900 BRL´i on tehtud ja maksin veel 990 BRL´i ehk kokku 1890 ... nagu booking,com oli ka näidanud. Kell 1.40 sain lõpuks voodisse. Ookeani mühin ja kodune ärkamise aeg ei seganud une tulekut. Magasin nagu kott kella 6-ni hommikul ehk siis peaaegu neli ja pool tundi ... ja läksin randa päikesetõusu vaatama. Õnnelik ja rahul ....

Loomulikult kirjutan taotluse KML´i kompensatsiooni saamiseks lennu hilinemise pärast.

Järgmine blogipostitus: Brasiilia rannikul Bertioga linnas