Hommikul oli uni kella poole kuue ajal läinud. See on siis Eesti aja järgi 1.45. Mõnus ... sain kiiresti ajavööndite vahetamisega hakkama. Pärast hommikuprotseduure vaatasin kiirelt ära Eesti talisportlaste tulemused ja oligi aeg hommikusöögiks. Päris korralik valik oli ... mulle maitses eriti smooritud mais ... ja loomulikult riis, mis oli mõnusalt maitsekas ja eriline. Ega väga julgelt veel süüa ei saanud, sest kõht oli veel hell. Pärast hommikusööki jalutasin hotellihoovis ja tegin paar klõpsu telefoniga. Tõesti väga viisakas koht ... kenasti hooldatud ja rohkete skulptuuridega.
Kohe pärast hommikusööki asusin päevaplaani täitma ehk läksin õmblustöökotta. Selline tõsine meeste rätsepaäri oli see. Poolteist aastat tagasi olin siit tellinud endale püksid ja paar pluusi ja nüüd siis otsustasin veel tellida. Koha leidsin kergesti üles ... olin selle enne googlemapsis paika pannud. Vaid 450 m meie hotellist. Seekord otsustasin tellida kolm paari pükse, kaks suvist pluusi ja ühe vabaaja pintsaku. Päris hoogu sattusin. Veetsin seal rätsepa juures oma kaks tundi ... valisin kangaid, lasin mõõtusid võtta, panin paika taskute kuju ja hulga, vaatasin üle kraed ja nööbid ning lõpuks kauplesin ka veel ... täitsa ära väsitas. Leppisime kokku proovi aja laupäevaks ja töö peaks valmis olema järgmiseks kolmapäevaks. Pisut läks see sats ikka maksma ka ... 22000 kohalikku raha ehk umbes 156 eurot. Kas see on vähe või palju ... seda saab igaüks ise mõelda. Kui saan sama kvaliteediga, mis eelmine kord, siis olen mina igal juhul rahul.
Kuna päev oli veel alles hommikus, siis võtsin jalgrattatakso ja lasin end tund aega mööda linna ringi sõidutada. Päris huvitav ja hariv ettevõtmine. Jäädvustasin teekonda nii videote kui fotode jadaga (lisan siia paar videot:
Suurem tänav ja
Väike tänav). Nendest videotest saab tunde kätte, mis sealses liikluses toimub. Kusjuures hommikul pole tänavatel veel nii palju sagimist ja turiste. Saime suht kiirelt sellest kaosest läbi. Jalgrattajuht oli osav kulgeja ... suutis end igalt poolt läbi suruda. Vaid kord oli seis selline, et ei jalgratas ega vastu tulnud auto ei mahtunud ühes kohas läbi ja ... ime-ime ... auto tagurdas välja ja lasi jalgratta läbi. Selline see Kathmandu tänavapilt on (foto) ... juhin tähelepanu elektrisõlmele keskel vasakul ... selliseid vaatepilte on enamus idamaade külastajaid näinud... paras rotipesa.
Lõunastasin taas samas kohas kus eelmine kord ja ... üllatus-üllatus. Täpselt samad toidud ja joogid maksid seekord 210 Nepaali ruupiat rohkem kui eile ... proovisin seletada, et käisin eile ja sõin sama toitu .. ja maksin siis 840, kuid tulutult. Nii ma maksingi peaaegu kaks eurot rohkem kui varem ... milline kaotus 😐. Kurvastusest ostsin endale sooja kašmiir-kampsuni, mille hinnast kauplesin kolm tuhat alla. Vähemalt lohutus seegi. Müüja küll ütles, et nii odavalt pole ta seda kampsunit veel müünud, kuid eks nad ütlevad seda kõigile...
No ja õhtupoole läksin loomulikult massaaži. Seekord valisin kohe hotelli kõrval oleva Paradiisi SPA teenuse. Ja ei kahetsenud. Võtsin kaks tundi accumassaaži ehk punktmassaaži. Ja sain seekord nii mõnusa tulemuse, et isegi siiani parim elamus ja tulemus. See tüdruk oli nii kõvade kätega, et andis isegi Alanile (minu siiani parim massöör) silmad ette. Ja käis kahe tunni jooksul kõik olulised punktid läbi ... välja arvatud loomulikult teatud kehaosa ... ja kui ma siis sealt ära tulin, oli selline tunne nagu oleks kümme aastat noormaks saanud ja tahaks kohe tantsida. Jäin nii rahule, et broneerisin järgmiseks päevaks terve päeva samas Paradise SPA´s ehk 350 minutit naudingut. Kaks massaaži - ayurveda- ja accumassaaž, laavakivi protseduur, aurusaun ja yaccuzi vann. Tee loomulikult kauba peale. Kõik kokku 10000 Nepaali ruupiat ehk siis umbes 71 eurot. Eks näis, kas tulemus on seda väärt.
Päeva lõpetas mõnus õhtusöök. Kuna kõhuga oli nüüd täitsa OK, siis võtsin veisesteigi. Tõsi, mitte pooltoore vaid ikka well done. Ei riski sellises kohas medium minust proovida. Maitses täita hästi ... oli mahlane ja mõnusate lisanditega. Mitte küll maailmaklass, kuid üle Nepaali keskmise. Vähemalt serveeriti efektselt ... tulikuumal alusel särisedes ja aurates. Probleemiks oli aga see, et selle särinaga pritsis korralikult ka rasva. Õnneks jõudis minu püksteni päris vähe piisku. Jäätis pärast tulikuuma praadi maitses ka hästi. Õhtusöögi maksumus 1480 NPR´i ehk Nepaali ruupiat ja see on siis mõned sendid üle kümne euro. Ah jaa ... roheline tee oli ka veel juurde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar