reede, 13. detsember 2024

Kokkuvõte Nepaali ja Bhutani reisist.

Kõige rohkem jäi sellest reisist meelde kahe riigi kontarst ... ühelt poolt Nepaal oma räpasuse, lärmakuse ja kohutava liiklusega ning teiselt poolt Bhutan oma puhtuse, rahulikkuse ja viisaka käitumisega. Nii imelik on näha kaht sama kultuuritaustaga riiki, samas piirkonnas nii erinevate juhtimisstiilidega. Just nimelt ... kõik saab alguse juhtimisest ... ehk kala hakkab ikka peast mädanema. Seda postitust Nepaalis alustades läks neli korda elekter ära ... samas ekspordib Bhutaan hüdroenergiat Indiasse. Uskumatu ... samasugused keskkonnatingimiused, mõlemil on kiirevoolulised mäestikujõed.
Jõe äär Bhutanis

Jõe äär Nepaalis 

Nepaalis valitseb igal pool juhtimatu anarhia ... kõik ehitavad nii nagu nad suudavad ja soovivad, sõidavad nii nagu võimalik ning proovivad ära elada nagu oskavad. Samas kui Bhutanis on monarhia ... viimastel aastatel demokraatlik konstitutsiooniline monarhia. Riiki juhib kuningas koos demokraatlikult valitud valitsusega ja nad teevad seda väga oskuslikult.

Bhutani äärelinna arhitektuur

Ma arvan, et Bhutani puhul on kõik viis kuningat juhtinud riiki arukalt, oma kodanikele mõeldes. Väike riik suurte ja ohtlikke naabrite kõrval ei saagi teisiti eksisteerida. Bhutan on suutnud säilitada oma kultuuri, seda isegi edasi arendades, nad on suutnud säilitada puutumatu looduse ... mitte ühtki lageraiet. Bhutani inimesed pole kõik õnnelikud, see on loomulik, kuid õnnelikke on riigis rohkem kui õnnetuid. Riik on kaitsnud oma maad ja kodanikke migrantide eest nii naaberriikidest kui ka väljastpoolt. Bhutani kodakondust saada on raske kui mitte võimatu. Kehtestatud kohustuslikud sätted hoonete arhitektuurile, rahvariiete kandmisele ja rahapoliitikale on aidanud  riigil silitada oma nägu, oma kultuuri. Tõsised impordipiirangud tubakatoodetele ja rolleritele-mopeedidele... mille maale toomine on suisa keelatud on kaitsnud riigi kodanike tervist ja linnade õhu puhtust. Kindlasti leidub Bhutais ka neid, kes siunavad kehtivat korda, kuid enamus inimestest peab kuningast ja valitsusest lugu ning jälgib hea meelega kehtivat korda. Kusjuures minu üle-eelmises postituses viidatud maksuprotsendid osutusid tegelikeks ... vastavalt hinnakujundusele ongi kaupmeestel ja kohvikutel avaldada hinda nii makse sisaldavalt kui ka makse sisaldamata. Seega 10% käibemaks ja 10% teenindustasu olid täitsa õiged. Tegin kohvikupidajale ühes eelmises postituses liiga.

Mis siis meeldis sellel reisil ... toon välja kolm kõige meeldivamat hetke, mida mäletada: 

1) Teekond Tiigrikoopa kloostrisse ... just nimelt teekond, mitte klooster ise. Loomulikult oli ka rajatised imelised, kuid loodus oli veel võrratum. Nautisin iga hetke sellel teekonnal ja sain kogeda kordumatuid emotsioone.

2) Päikesetõus Chisapan´is. See oli täiesti võrreldav päikesetõusuga Poon Hill´il, mis oli eelmisest matkast väga meeldejääv. 

Elektriautode laadimisjaam Bhutanis
3) Bhutani õnnelikkuse indeks. Mõtlesin kaua, mis küll on see kolmas meeldiv hetk ja sain aru, et see oli kõik mis oli seotud õnnelikkuse indeksiga. Selle olemuse, selle kohapeal uurimise ja arusaamaga, et see on võimalus igal riigil oma otsuseid kaaluda läbi kodanike heaolu. Koos sellega ka Bhutani poliitiline korraldus tervikuna.

Loomulikult pean märkima, et Nepaalis on võimalik endale odavalt ja kvaliteetselt lasta riideid õmmelda. Sain taas oma riidevarusid täiendatud. Rätsepad -isa ja poeg, olid oma ala tõelised meistrid. Riidevalik oli suur ja taskute, kraede, nööpide ja muude detailide valik hea. Sain just seda, mida soovisin. Kui kellelgi sinnakanti asja, siis võin anda nende asukoha ja kontaktid. NB! Tegemist on meeste riiete õmblejatega ! 

Negatiivse poole pealt mõned olulisemad ettenägematud ja -arvamatud juhtumised:  Bhutanis on väga vähestes kohtades kaardimakseid; Nepaali lennujaamas turvakontrollis ei lubata küünetange, mis kõikjal maailmas on käsipagasis aktsepteeritud olnud; mägedes on pagana külm ... mis küll oli ette teada; Nepaalis peab arvestama väga prügiste jõekallaste, tänavate, teeäärte ja piknikuplatsidega; väga omapärane tööjaotus Nepaalis, kus naised tegid raskemaid töid kui mehed; hotellides võib esineda vastikuid keha peale ronivaid putukaid.


Mõned eripärad veel, mis reisil silma torkasid. Bhutanis kummardatakse fallost ning kantakse igal pool sellekujulisi esemeid ja amulette. See pidavat kaitsma ja hoidma selle kandjat. Väga omapärane uskumus. Jätsin endale selle amuleti ostmata, sest mulle tundus, et meie kultuuriruumi sellise amuleti avalik kaasas kandmine ei sobi. 

Bhutan lubab oma riiki vaid kaht lennufirmat, mis mõlemad kuuluvad Bhutanile. Üksi välismaine ettevõte ei või Bhutani lennata. Kusjuures ei lubata ka muudel välismaistel ettevõtetel tulla Bhutani ilma kohaliku ettevõtte asutamiseta. Kohalikku ettevõtet saab asutada vaid Bhutani kodanik.

Minu eelmised postitused Nepaali-Bhutani reisi kohta:

Bhutan - õnneministeeriumiga riik !?! Ettevalmistus ja mõtted.


Bhutan oli mul 54. riik külastada ... kui lugemine pole sassi läinud. Väga ilus väike riik, kust oleks meil palju õppida. Seda ministeeriumide suuruse, töökorralduse ja ka otsustamisaluste osas. Järgmine reis on plaanis märtsis Keeniasse ... mitte küladesse inimesi vaatama, vaid safarile kolme rahvusparki. Tutvuma selle piirkonna looduse ja loomadega.






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar