Tere,
Minu eelmine postitus tekitas sõprades ja tuttavates palju elevust. Hakkas tekkima igasugu arvamusi ja kuulujutte. Tahaks kohe selgitusi anda, et vältida liigseid utoopiaid.
Kõigepealt arvas üks mu hea sõber, et luges ridade vahelt välja minu soovi noore tibiga rändama minna. Kinnitan käsi südamel, et seda reisi planeerides ma isegi ei mõelnud sellele variandile ja kui mõni noor tibi end kaasa pakuks, siis ütleks ära. Ma ei otsi sellelaadseid seiklusi. Pigem on reis oma mõtetega olemise ja endassevaatamise aeg. See on kõigile meist kasulik.
Teine arvamus oli, et sellise kiirustamisega ei näe midagi. Õige, kuid sõltub mida näha tahta. Ma usun, et kui ma saan istuda kohalikus külas mõned tunnid nurgas ja jälgida inimesi või matkata päevakese kohalikus looduses, siis olen saanud palju uusi mõtteid maailma rahvaste kultuurist ja loodusest. Kui sõita autoga vahel ka külavaheteid, mitte kiirteid, siis näeb palju rohkem kui tursmiseltskonnaga vaatamisväärsuse juurest vaatamisväärsuse juurde rutates. Kui mõnes riigis leian, et tahaks rohkem selle eluga tutvuda, siis on ju hea põhjus sinna tagasi minekuks.
Aga rattamatkade soovitus oli tõsiselt hea. Rahvusparkides võiks seda varianti kasutada, kui seal just lõvid vabalt ringi ei luusi. Mägedes võiks proovida rattaga liikuda, kui selleks teid või radasid on.
Niipalju siis vahemärkuseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar