Kui alustasin Keenia reisi pealkirjaga "
Pimekohting Nairobis", millega ma viitasin sellele, et isegi grupi juhti polnud avalikustatud, siis selle blogi lõpuks on grupi juht CEO selgunud. Ja liikmed ka. Kuid kõigest ikka kenasti järgemööda.
Lendudest Tallinnast Helsingi ja Doha kaudu Nairobisse pole palju kirjutada. Viisteist tundi lendamist on vastik ... nagu ikka. Õnneks sain kõige pikemal otsal Helsingi - Doha istuda üksi neljakohalisel real ja kasutasin seda siis täiega mõnulemiseks ... ehk tõstsin käetoed üles ja viskasin pikali. Sain oma poolteist tundi päris magada, kuigi minu tark kell ütles, et sellest rahulikku und oli 32 minutit. Mis seal ikka, asi seegi. Reisides on ikka nii, et igal tegevustevaesel rahulikul ajal tuleb magada, selleks et olla vormis õigel ajal. Ärgates oli väike jama ka, nimelt pass, mis oli minu rinnataskus, oli minu juurest lahkunud. Õnneks leidsin selle põrandalt istme alt. Ei tohi ikka nii hooletult passi reisi ajal hoida. Dohast Nairobisse lennu ajal ka tukastasin, kuid seda kell ei registreerinud, sest eks oli selline rahutu uni.
Nairobi lennujaamas läks kõik üle ootuste kiiresti. Passikontrollis andsin sõrmejäljed ja minu elektrooniline viisa oli kontrollijale sobiv. Minu pagas oli kenasti kohale jõudnud koos kolme liitrise pudeli värska veega. Ning mis kõige olulisem, lennujaamast väljudes ootas mind kena noorhärra, kes kandis minu nimelist silti. Kohe kaugele paistis ära ... tõsi, see foto on tehtud juba kaugemal, kui olime massist eemaldunud. Ootasime mõned minutid ja siis saabuski minu transfeer, kes sõidutas läbi Nairobi hotelli. Esimene mulje liiklusest oli ootuspärane. Inglisepärane vasakpoolne sõitmine, kus ringteedel polnud mingit korda, kes nina vahele sai, see sõitis. Tänavatel samuti liiguti täpselt nii mitmes reas kui ära mahtus. Tsiklid autode vahel süstimas.
Ah jaa, lennujaamas vahetasin 40 eurot kohaliku raha vastu, sest pisut on ju KES´i ehk Keenia šillingit ikka vaja. Kuid lennujaamas on kurss nii kehv, et palju ei tahtnud vahetada. 1 euro eest sai 125 šillingit ehk 1000 kohalikku on 8 eurot. Sain teada, et kohalikus keeles on tuhat "elfu moja" ... Transfeeri korraldajale ja autojuhile tippi ei andnud, sest rahatähed olid tuhandelised ja seda oleks olnud palju anda. Reisijuhendis oli soovitus, et autojuhile võib päeva sõidu eest anda umbes viis eurot tippi. Mind hotelli toonud autojuht sõitis alla tunni ... koos ummikutega.
Sisse registreerimine kulges probleemideta, sain toa kätte kell 10 hommikul vaatamata sellele, et õige check-in aeg oli alates kella 14-st. Lisaraha ka ei küsitud ... vähemalt hetkel. Sisse registreerimisel sain teada ka oma toakaaslase nime ... Liam... , sest grupi nimed olid kenasti ühele lehele pandud. Grupis on meid 10 ja nimede põhjal, mis küll tänapäeval midagi ei näita, sain kokku seitse naist ja kolm meest. Rahvuste kohta ei oska nimede põhjal veel midagi öelda. Kokkusaamine grupiga on kell kuus õhtul ... eks siis näen, kes on kes. Proovisin nimesid googeldada, kuid see ei andnud midagi. Hotell on seestpoolt hea, tuba kenasti puhas, veepudelid laual ootamas ja konditsioneer töötab hästi. Väljas on kirjade järgi 31 kraadi sooja ja toas panin puhuma 24 kraadi peale.
Kuid puudus oli see, et hotell oli kohe kiirtee kõrval. Ma küll ei tea, kumb ehitati enne kas hotell või kiirtee, kuid jah, müra on korralik. Akende mürasummutus pole ka kiita. Õnneks oleme siin hotellis vaid ühe öö. Puhkasin paar tunnikest ja siis asusin blogi kirjutama. Wifi on õnneks hotellis nii hea, et sain ka paar olulist koduga seotud tegevust tehtud. Samuti laabus fotode laadimine blogisse, mis tavaliselt võtab aega, kibekiiresti. Hotelli hoovis oli bassein, kuid sinna mind väga ei kutsunud, sest see oli otse kiirtee juures. Küll aga käisin kohe hotelli jõudes dušši all ... ja leidsin, et vesi on siin kohutavalt pehme. Ei suuda kuidagi seepi seljast maha saada. Kuid samas on see hea ka ... mõnulesin vee all ikka mitukümmend minutit.
Kokkusaamiseni oli veel aega ja kuna täna mingeid eineid kavas polnud, siis einestasin kohalikus restoranis. Minu rõõmuks pakuti seal passionimahla, mida ma ka ohtralt tarbisin. Olin just
Brasiilia reisil õppinud sellest joogist lugu pidama. Toiduks võtsin veise sisefilee "tenderloin" ... kuna polnud kindel kohalikus hügieenis, siis küpsusastmega "well done". Nojah, saingi siis kuiva, kuid maitseka lihatüki koos suure hulga riisi, köögiviljade ja imehea pipra-seene kastmega. Jäin einega rahule. Praad maksis 1500 kohalikku ehk umbes 12 eurot. Passionimahl oli 400 KES´i ehk 3,2 eurot. Normaalne suure linna hotelli restorani kohta. Minu arvates ... Igal juhul sai kõhu täis. Tuppa tagasi minnes nägin seinal silti, mille põhjal sai selgeks, et grupp on üheksa inimest ja kümnes oli CEO ehk grupijuht
Gilbert Cheserek. Vaatasin FB´st järgi, kohalik ülikooli lõpetanud noorepoolne mees. Nüüd on julgem kella kuuesele kohtingule minna.
Kella kuue ajal oli meid kohal seitse pluss CEO. Üks polnud veel saabunud ja üks oli kadunud. Kohal oli vanem daam Kanadast Vancouver´ist, kes on käinud palju G-Adventures bürooga reisimas. Siis noorepoolne taimetoitlasest naisterahvas Saksamaalt, kes on olnud Aafrikas varem kolm kuud järgemööda ja kellele meeldib Aafrika. Teine noorepoolne daam Saksamaalt, väga jutukas, kes pole varem safaril käinud ja esimest korda selle bürooga. Kaks tüdrukut Londonist, kes polnud eriti jutukad, kuid pole ka safaril käinud ning minu toakaaslane Liam on samuti Inglismaalt, ta on politseinik ja talle meeldib väga reisida. Vot selline seltskond ... viimased kaks ehk ka leitakse homme hommikuks üles. Päris huvitav on niimoodi kohtuda üle maailma erinevate inimestega. Kusjuures väga erinevatega. Kuid eks reis näitab, kuidas see seltskond tegevuste osas konsensusele jõuab. Esimene päev lõppes õhtusöögiga, kus ma võtsin kerge mozarella salati ... ja ei kahetse. Väga maitsekad juustupalad olid ja imehea salat selle juurde. Passionimahlast rääkimata. Homme hommikul algab seiklus ja kuna järgmine kord on elekter ja internett heal juhul reedel, siis ... kaon ma nädalaks vaateväljast. Lõpetuseks panen ühe foto siidiniidipuust (ld Ceiba speciosa) ... kui ma nüüd määramisega ei eksinud. Igal juhul väga huvitav puu ... ja väga ilusad õied ... ja väga huvitav nimi. Kasvas otse hotelli õuel.
NB! Hommikuks oli meie kaks viimast grupiliiget ka leitud. Noorepoolsed daamid mõlemad. Üks pisut kopsakam kui teine. Ehk saan varsti teada, kust nad pärit on....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar