Reis algas kohe külma duššiga ... nimelt jõudsin kenasti varakult Tartu lennujaama ja andsin oma passi registreerimiseks.... ja mulle vastati, et mind ei saa registreerida. Ohh-puhh. Mul olla Suurbritanniasse sisenemise ETA dokument täitmata ja selle taotlemine võtvat aega 1-3 päeva. Kusjuures olin helistanud eelmisel päeval Tallinna lennujaama ja küsinud, miks ma internetis check-in ´i teha ei saa. Seal öeldi, et pean selle tegema lennujaamas ... nojah, ei mingit märget ETA´st. Mina arvasin, et Tartust lennates ei saagi teha elektrooniliselt lennule registreerimist. Ma pole Tartust kunagi veel oma lendu alustanud ... Finnairi koduleht ei maininud midagi puuduva ETA kohta ... väitis vaid, et andmed on puudulikud. No nii ... mõtlesin mina ... nüüd on lend lennatud. Kuid otsustasin siiski proovida ja istusin ootesaalis maha ja hakkasin vormi täitma. Õnneks oli mul arvutis olemas foto passist ja iseendast, mida vormi täitmisel vaja oli. Kinnitasin, et ma pole terrorist ega kriminaal, maksin ära 23,88 eurot ja saatsin südame põksudes taotluse ära. Ning minuti pärast sain vastuse, et minu taotlus on rahuldatud ... elagu tehisintellekt ja internet ... ei mingit kolme päeva, sain vormi täidetud ja heaks kiidetud kella nelja ajal öösel. Isegi registreerimises olev daam imestas, et nii kiiresti sain dokumendi tehtud. Kivi langes südamelt. Peaaegu oleks kõik minu plaanid väikse hooletu tegematajätmise pärast vastu taevast lennanud ... nüüd aga sain ma ise lennukisse istuda ja Helsingi poole lendama asuda.
Saali sisse ma kohe ei saanud, sest pilet oli õhtuseks sessiooniks, kuid sain vaadata mänge väljas suurelt ekraanilt ... ja kahjuks pidin tõdema, et minu igatus O´Sullivani näha, ei teostunud. Viienda veerandfinalistina läheb edasi hoopis John Higgins, kes suutis freimides 14-19 võita tervelt kuus feimi järjest ja seisul 12:12 võitis otsustava freimi 66:8. No vot. Nii siis läks minust sõltumatult. Pidin blogisse panema taas kord foto snuukriuudistest, sest vaid seal näen O´Sullivani.
Saal oli väga hästi korraldatud, igalt kohalt nägi kenasti mänge ja vaatajad käitusid inglasliku viisakusega. Vaid korra oli mängu ajal väike intsident, kui keegi vahetult enne lööki midagi kommenteeris ja mängu segas. Minu koht oli õhtusel sessioonil kohe mängijate selja taga neljandas reas ja sain sealt hea ülevaate nii mängust kui mängijate meeleoludest pärast iga lööki. Telekast vaadates on see elamus ikka hoopis lahjam. Nagu varem kirjutasin, ei lubata saalis fotosid teha mängu ajal ning väljaspool mängu vaid telefoniga, mitte profikaameratega. Ma järgisin hoolega reegleid ja fotod on vaid enne ja pärast mängu jäädvustatud.
Minu esimene elamus oli Hossein Vafaei ja Judd Trump´i vahelisest kohtumisest. Sain mängu täis raha eest. See oli väga tasavägine ja nii eksimuste kui õnnestumiste rohke. Sain nii ohata kui plaksutada. Elamus oli täielik. Ja suur sentsatsioon sündiski ... Hossein Vafaei, kes on hetkel maailma edetabelis 32. ja pääses
finaalturniirile läbi kvalifikatsiooni, võitis maailma esimest Judd Trumpi
13:12. Väga tasavägine mäng oli, kuid üle saja seeriaid eriti ei löödud
(Trump kaks ja Vafaei üks, kuid viimane väga olulisel hetkel ehk eelviimases
freimis. Ja ka viimases lõi Vafaei 91 punktise seeria. Peab tunnistama, et
Vafaei mängis väga hästi ja tema võit oli igati teenitud. Kuid siiski oli väga kahju, et Judd kaotas. Oleks teda tahtnud veerandfinaalis näha ...
Tartust Helsingisse lend oli vaid tunnike koos õhkutõusmise ja maandumisega. Nagu kirjutasin, oli see esimene kord lennata otse Tartust. Mugav, kasutan kindlasti seda võimalust veelgi. Ainuke puudus on, et siis pean kasutama Finnairi ... ja sellel lennufirmal on streike piisavalt tihti. Kuid eks näis. Edasilend jäi pisut hiljaks, kuid kuna mul kuhugi kiiret polnud, siis ei mängi see paarkümmend minutit mingit rolli. Kusjuures hea, et rongipileteid ette ei ostnud, muidu polekski rongile jõudnud. Kuid ka rong hilines üle poole tunni. Oli hilinemiste päev. Kuid lõpuks ikka jõudsin Sheffieldi.
See on kena väike inglaslik linnake, kus on suured kirikud ja vanad majad. Ka minu hotell on ühes sellises vanas väärikas majas. Tänavate ääres on palju õllekaid, kus inglased mõnuga märjukest rüüpavad ning kesklinn on jalakäiatele, seal autosid liigub vähe. Igal juhul meeldib mulle see linnake. Ja loomulikult Crucible Theatre ka ... mis nendel päevadel on menukeskus ... sinna liiguvad kõik snuukrifännid. Nii minagi.
| Foto https://www.wst.tv/news lehelt |
| Saali siseneb maailma esikii Judd Trump |
| Mäng on läbi ja Hossein Vafaei läheb Judd Trump´iga kätlema |
Ja homme siis veerandfinaalid:
Zhao Xintong - Shaun Murphy
John Higgins - Neil Robertson
Mark Allen - Barry Hawkins
Wu Yise - Hossein Vafaei
Saab olema huvitav päev... mina näen lähedalt kahte esimest mängu ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar