Elamused Snuukri MM-i veerandfinaalide esimesel päeval

Ihaldatud maailmameistri karikas

Pärast eile õhtust Judd Trumpi kaotust olid veerandfinaalid tormilised. Mina vaatasin mänge esimesel laual, kus huvitaval kombel mängisid esikaheksa mehed.... Zhao Xintong - Shaun Murphy ning John Higgins - Neil Robertson ... Samas kui teise laua mängijad Mark Allen - Barry Hawkins ning Wu Yize - Hossein Vafaei olid saavutanud väga tugevate konkurentide üle võidud ja nüüd mängisid omavahel. Väga huvitav lahendus. Esimesel laual mängivad turniiritabeli ülemise poole mängijad ja teisel alumise poole omad. See tähendab ka seda, et suure tõenäosusega saab finaali üks esikaheksa mängija ja üks üllataja. Selline seis siis.

 

Zhao Xintong ja Shaun Murphy

Kõigepealt alustasid mängimist Zhao Xintong ja Shaun Murphy ehk maailma edetabeli hetke neljas ja kaheksas. Esimene neist eelmise aasta maailmameister ja teine tituleeritud eksmaailmameister, kes on juba kaks hiinlast selle aasta finaalis konkurentsist lülitanud. Xintong alustas võimsalt, põrutades kohe 122 punktise seeria ja ei andnud kolme esimese freimiga Murphy´le kuigi palju võimalusi. Tema pallide sissesaamise (potting) protsent oli kolme freimiga koguni 96%. Mis on isegi kõrgem tema kogu turniiri keskmisest tulemusest 91%. Kuid siis tabas Xintong´i mõõn. Freimides neli kuni kaheksa langes pallide sissesaamise protsent koguni alla 70%-i ja Murphy kasutas selle ära ning võitis viis freimi järjest ... kuid mitte eriti hiilgavate seeriatega. Üle saja ei saanud kordagi. Seega lõppesid nende hommikusessiooni mängud tulemusega viis freimivõitu Murphy´l ja kolm Xintong´il. Veerandfinaalid mängitakse 13 võiduni ehk siis maksimaalselt 25 freimi. Seega sain samu vastaseid vaadata veel ka õhtusessioonil ja ka siis ei saanud mäng veel oma lõpplahendust. Kuid sellest siis allpool.

Barry Hawkins areenile sisenemas

Teisel laual, mida ma sain silmata läbi pea kohal olevate ekraanide mängisid samal ajal Mark "Pistol" Allen ja Barry Hawkins ehk reitingutabeli 14. ja 11. mängija. Nende mäng oli algusest peale tasavägine ja võidud tulid vaheldumisi. Siiski suutis Hawkins võita esimesel sessioonil mõned freimid rohkem ning lõpetas hommikuse sessiooni tulemusega 5:3 oma kasuks. Ka selles paaril löödi üle saja punktiseid seeriaid vaid üks, sellega sai hakkama Hawkins teises freimis (114). Ehk tundus Barry Havkins veidi kindlam olema ... 

Tahan tagasi sisse saada :(

Pärast hommikust sessiooni löödi kogu hoone puhtaks ehk kõik külastajad pidid hoonest lahkuma. Ma proovisin küll seletada, et mul on pilet ka lõunaseks sessiooniks, kuid ei, pidin nii saalist kui hoonest välja minema. Ei aidanud selgitused ja palved midagi. Ehk pidin taas pika järjekorra seisma ning laskma ennast läbi otsima, et sisse saada. Masendav. Kusjuures jätsin jope garderoobi ja külmetasin väljas oodates. Pärast sain veel garderoobitädilt pahandada, et oleks pidanud ka jope välja võtma, sest muidu nad arvavad, et see on unustatud. Masendav. Peaks neile tegema ettepaneku, et saalist väljumine on arusaadav, kuid need kes järgmisel sessioonil on, võiks ikka hoonesse jääda, seal on piisavalt ruumi ja ega neid järjestikustel sessioonidel olijaid nii palju nüüd ka pole.

John Higgins ja Neil Robertson

Lõunase sessiooni tipphetk oli minu jaoks John Higgins´i ja Neil Robertson´i mäng, sest oli just Higgins see, kes minu lemmiku O´Sullivani konkurentsist lülitas. Olin kogu hingega Neil Robertsoni poolt. See mäng oli äärmiselt aeglane ... löökide vahe ulatus kohati minutini, väga sageli lasti eksimuse korral taastada algne pallide asend ja eksijal uuesti löök teha. Kusjuures oli hiinlannast kohtunik halva mäluga ja pallide tagasi asetamine võttis kohati kümneid minuteid. Parim nali oli paar freimi enne sessiooni lõppu, kus Robertson läks kohtunikule kurtma, et tema tool logiseb ... ja loomulikult pandi mäng seisma, kohale tuli töömees, kes põriseva akutrelliga Neil Robertsoni tooli asus parandama. 

Neil Robertson ootamas tooli parandamist

Lõpufreimide ajal läksid mängijad koguni pallide tagasi asetamise ajaks platsilt minema, sest teadsid, et see võtab kohutavalt aega. Mäng ise läks oluliselt üle aja ja seetõttu hilines kogu õhtune sessioon pool tundi. Kuna ma plaanisin just selle pausi ajal einestada, siis otsustasin hetkel, kui mängijad olid viimases freimis pallide paigutamise ajaks laua juurest lahkunud, ise ka tasakesi saalist lahkuda ja kerge eine võtta. Krabasin Crusible Theatre lähedal asuvast kohvust ühe juustu-singisaia ja nosisin seda ukse taga seistes ning suurelt ekraanilt lõpptulemust vaadates. Lõpuks lõi Roberson viimases freimis eduseisuks 58:31 ja mäng sai läbi seisuga 5:3 Robertsoni kasuks. Nali on ka selles, et need kuulsad ja tunnustatud mängijad ei löönud esimesel sessioonil kahe peale ühtegi üle saja seeriat. Robertsoni parimaks jäi 77 punktine seeria ja Higgins´il vaid 62 punktine. Mulle tundus, et kohati nad venitasid mängu meelega, ise tasakesi pihku itsitades. Nagu ikka pidin taas sisenemiseks järjekorras seisma ... ja seekord polnud järjekord sugugi lühike... sest nagu mainisin, õhtune sessioon hilines ja kedagi enne sisse ei lastud, kui maja oli tühjaks tehtud. 

Aeglane hiinlannast kohtunik

Wu Yize liikumas oma lööki tegema

Kuna esimese laua mäng venis nagu t*tt, siis sain pikalt jälgida kõrvallaua mängu ekraani kaudu. Seal kohtusid maailma reitingu kümnes Wu Yize ja suurüllataja, edetabeli 32, Judd Trumpi võitja Hossein Vafaei. Millegipärast kaldus minu poolehoid iraanlase poole. Tema mäng oli siiani väga sümpaatne olnud. Ta oli rahulik ja mängis läbimõeldult. Mäng oli tasavägine, freimid olid vastavalt (nime esitähed) HV-WY-HV-WY-WY-WY-HV-HV ehk kui kokku lugeda, siis lõppes esimene sessioon seisul 4:4. Kusjuures üle saja punktiseid seeriad ei löödud ka siin. Parimaks jäi Wu Yize 90 punktine seeria neljandas freimis. Oma kohalt nägin ma ka mängijaid, kui nad istusid parajasti pesas ning ootasid oma löögi järge. Mõlemad olid väga süvenenud ja tõsised... erinevalt esimese laua suurmeistritest mängijatele, kes olid emotsionaalsed ja sõnakad. 

Hilinenud õhtuses sessioonis istusin ma mängulaua küljel ... eelmised sessioonid olid kõik otsas istudes möödunud. Päris huvitav oli ja peaks mainima, et isegi parema ülevaate sai kui otsas istudes. Kui kunagi veel peaks minema snuukrit vaatama, siis valin kohad küljele. Ainus puudus oli see, et teise laua mängijaid ei näinud, vaid skoori sain jälgida tabloolt. Seekord julgesin freimi alguses jäädvustada ka mängijat oma esimest palli löömas. Kuna Zhao Xintong oli vasakukäeline, siis tema löögi ajal oli ta näoga minu poole ... paremakäeline Shaun Murphy aga oli seljaga minu poole. Seekord oli Zhao Xintong justkui taasündinud ja mängis jälle hästi. Ta võitis kaheksast freimist viis ja selle sessiooni lõpuks oli taas tablool viigiseis 8:8. Kõik jääb 29.aprilli pärastlõunase sessiooni otsustada. 

 

Mark Allen areenile sisenemas

Kõrvallauas saavutas õhtul Mark Allen oma karjääri 700. üle sajapunktise seeria ehk siis century break´i. Kusjuures põmmutasid mõlemad mehed freimides 13-15 kõvasti Allen 138, Hawkins 140 ja taas Allen 131. Tuletan meelde, et maksimaalne seeria on 147, kui sisse lüüakse esmalt vaheldumisi kõik punased ja iga punase järel must ning lõpuks ka värvid õiges järjekorras kollane-roheline-pruun-sinine-roosa-must. Selliseid seeriaid pole sellel MM-il veel löödud. Kusjuures loositakse igal mängul vaatajate seast üks, kes saab fännisärgi ja kui selle sessiooni ajal lüüakse seeria 147, siis võidab ta kümme tuhat naela ... pole paha. Võin öelda, et minul pole loosiõnnega kunagi vedanud ja loomulikult ei saanud ma fännisärki ... Mängus aga seda suur seeriat ei löödud, kuid mängiti hästi, tasavägiselt. Lõppseisuks kujunes 8:8 ehk samuti nagu esimesel laual jääb kõik 29.aprilli hommikusessiooni otsustada. Igal juhul panid need "teise poole" mängijad esikaheksa mängijatele sajaliste seeriatega "silmad ette". Nii tuleb mängida.

Shaun Murphy mängu alustamas

Sellega piirdus minu Sheffieldi snookrireis. 29.aprilli hommikul sõin hotellis korraliku inglise hommikusöögi ... peekon, vorstid ja muna ... ning asusin tagasiteele. Lennujaamas sain veel jälgida hommikusessiooni mängude kulgu. Kokkuvõtteks väga mõnus elamus. Kui kellelgi on soovi järgmisel aastal mänge minna vaatama, siis andke kiiresti teada, sest mul on võimalus aprilli viimastel päevadel eelisjärjekorras pileteid osta. Mina ise vist ei lähe ... sain oma elamuslaksu kätte ja aitab. Kui kunagi ära ütle mitte kunagi ... kes teab. Soovituseks vaatama minejatele ... kogu päev saalis istuda on liiga koormav, parem on võtta erinevatel päevadel neli-viis sessiooni. Kui soovite vaadata häid mängijaid, siis just veerandfinaalid on need, kus on pileti hinnad normaalsed ja samas mängud huvitavad. 

Mängude lõpptulemusi kajastan järgmises blogis juba pärast Eurovisiooni vahendusel vaadates. Ka telerist vaadates on palju huvitavam, kui olen mängijaid näinud vahetult ja lähedalt ...