Käes on mai

 

Aeg lendab mõttekiirusel, alles olid esimesed plaanid reisiks laual ja nüüd on jäänud ainult kaks nädalat ja kaks päeva väljasõiduni. Tuttavad kõik küsivad - millal ma ära sõidan ja mina kordan järjekindlalt - 30.mai. Veel 28.-29. mail tantsin ma koos abikaasaga Tartu Tantsupeol ja järgmisel hommikul hakkan sõitma Tallinna poole, sest kell 11.00 väljub lennuk Oslosse. Järgmisel varahommikul 4.20 aga olen juba Abu Dabhis, kus ootab mind Avis´e rendiauto. Esimesel päeval plaanin osta rohkelt vett kaasa ja kohe sõita kõrbesse, sest selleks hetkeks olen suhtlemisest-inimestest küllastunud. Veedan päeva kõrbes ja õhtul sõidan tagasi rannikule, sest seal on mu hotell, kus ööbin (vt eelmisi postitusi). Ehk leian mõnes oaasis lõunaajal pisut toitu. Järgmise päeva läheks sõidaks mööda rannikut lääne poole ehk turismipiirkonnast vastassuunda. Vaataks elu Abu Dabhi rannikul, seal kus elavad kohalikud ja pole suunatud turistidele. Kolmandal päeval aga lähen võrdluseks ida poole ehk Ühendemiraatide erinevatesse Emiraatidesse. Mida neljanda päevaga peale hakkan veel ei tea, sest lennuk läheb 03.juuni hilisõhtul ja Lõuna-Aafrika Vabariiki jõuan 04.mail kell 10.00.

 

Lõuna-Aafrikas on plaanis 05.juunil Vabaerakonna üldkoosolekut jälgida ning võimalusel Skype teel osaleda, sest kandideerin ju juhatusse. Mul on selleks isegi vaba Wifi´ga hotell võetud. Eks näis, kas õnnestub end esitleda liikmetele Skype teel. Kindlasti jätan varuvariandiks videotutvustuse. Samas on see hea, et koosolek kohe reisi alguses toimub, sest siis on aega ülejäänud reisi ajal mõelda oma tegevustele ka poliitilisest plaanist. Eks teemasid mõtlemiseks on ... kuid milleni ma jõuan, seda veel ei tea. Mulle meeldib reiside ajal iseendasse vaadata ja leida enese neid külgi, mis endale mingil põhjusel ei meeldi või mis on üleliigsed. Üle-eelmise pikema reisi ajal USA´sse leidsin ma, et alkoholi tarbimine on mõttetu ja ma ei meeldi endale, kui olen alkoholi tarbnud ... jätsin maha. Hiinas sain tõsiselt läbi mõeldud soolise võrdõiguslikkuse teema. Hetkel on selle reisi teemaks mõeldud sotsiaalsuse küsimus minus endas vaadates erinevate kultuuride sotsiaalset käitumist, kuid eks näis ... eks näis. Inimsuhted on alati teema, mille mõtlemisel pole otsa ega äärt.

Madagaskari sisisevad prussakad. Foto Elina Kalm

 

Eriti ootan ma Madagaskarit, sest sealne ürgne loodus on vaatamisväärsus omaette. Kui palju ma nelja päevaga seda loodust endasse suudan ahmida, eks seda näitab aeg. Sain aru, et teed pole Madagaskaril eriti kiita ning sellepärast natuke kahetsen, et bookisin ühe hotelli. Oleks võinud teha tõelist seljakotikat, et ei teagi, kus järgmise öö veedan. Oleks jõudnud rohkem näha ... kuid samas on tänu sellele heale hotellile risk väiksem, et pean kusagil Madagaskari prussakatega koos ööbima ... Eks kohapeal selgub, mis ja kuidas. Kui päris ausalt, siis Madagaskar ongi pisut endale üllatuseks. Pole väga kindlalt ette planeerinud.

 

Läkski natuke liiga detailide kirjeldamiseks. Ma pole üldse kindel, et tehtud plaanid ikka täide lähevad. Ja ehk ei peagi liiga palju ette planeerima.

Kaasavõetav videokaamera.

Aga kui üldistest teemadest, siis reisile võtan kaasa väikese videokaamera, millega saan ka pildistada. Väga hea käepärane (vaata fotot) ja mis oluline, selle jõhkralt suure akuga saab filmida 7 tundi ilma laadimata. Teine, väiksem aku, on ka veel kaasas. Siis plaanin laptopist teha backupi ja siis ka selle kaasa võtta - et saaks teile reisimuljeid jagada. Kui keegi teab head marsruudi jälgimise programmi nutitelefonis, siis palun andke teada (mul on Nokia Windows telefon, kus on sisseehitatud GPS, mis ei sõltu võrgust). Saan teile kergemini oma rännakuteid kujutada. Telefoninumber, mille kaasa võtan, jääb aga salastatuks ning E-meile ei kavatse ka jälgida. Tavategevustest ma pisut puhkan. 

 

Järgmine postitus on ehk juba Araabia Ühendemiraatidest.